Autor: Rivo Sarapik • 3. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ta rääkis ERRi venekeelsele uudisteportaalile, et firmad, mis kavatsevad minna Vene turule, peavad olema eelkõige iseseisvad Eesti siseturul ning omama piisavalt kapitali, samuti kogemusi, sest seal tuleb arvestada väga tugeva konkurentsiga, mida ei suuda iga firma välja kannatada.

Venemaale eksporditavatest kaubagruppidest tõi EASi esindaja välja kolm gruppi. Esimese moodustavad metallitooted ning masinaehitustööstuse tooted, mis moodustavad meie üldisest ekspordist ligi 37%.

"Teine perspektiivne grupp on Eesti põllumajandustooted, nende seas toiduained. See grupp moodustab umbes 23% Venemaa-suunalisest ekspordist ehk 194,9 mln eurot," rääkis ta.

Kolmanda suurema kaubagrupi moodustavad ehitusmaterjalid, mille järele on näiteks Peterburi regioonis suur nõudlus.

Tee sa äri idas või läänes, igal pool on kõige olulisem – otsi inimeses inimest ja ole aus – sõnastab Põlvamaa pakenditootja ASi Cista juhataja ning kaasomanik Vahur Kääriku oma ärikreedo.

„Äri on alati personaalne ehk äri toimub läbi inimkontaktide,“ rõhutab Käärik. „Ja ole alati aus, sest siis sind usaldatakse. Meie edu pant Venemaal on seisnenud selles, et me pole kunagi partnereid ega töötajaid petnud. Tänu usaldusele pole minu tagant ka kunagi midagi varastatud.“

Kääriku kinnitusel olid nad Venemaale ettevõtet asutades kindlad et ühisfirmat nad mingil juhul luua ei taha. „Ma nägin selles ohtu,“ põhjendab Käärik ja meenutab, et enam-vähem samal ajal tegi näiteks joogitootja Ösel Foods ühisfirma Moskvasse ja piimatöötleja Ühinenud Meiereid asutas ühisfirma Ukrainas. „Mõlemad ühisfirmad võeti hiljem kohalike kaasosanike poolt üle ning tehtud investeeringud tuli korstnasse kirjutada,“ lisab Käärik.

Samas näiteks valdusfirma Andrese Grupi ASi tütarfirmas Peterburis, klaasi ümberlõikamisega tegelevas A-Steklos kuulub 18 protsenti kohalikele partneritele. „Kui kohalikud venelased on kaasomanikud, sujub äri paremini, näiteks on lihtsam suuremaid projekte kätte saada,“ on Andrese Gruppi kuuluva Andrese Klaasi ASi tegevjuht Gerd Veelma varem Äripäevale rääkinud.