Autor: Rivo Sarapik • 2. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õliühing saatis oma põhjendused esmaspäeval Riigikogu rahanduskomisjonile koos ettepanekuga mitte menetleda vedelkütuse seaduse muutmise eelnõud, mis soodustaks taaskord pinnase teket salakütuse levikuks Eestis.

Äripäev kirjutas reedel, et Reformierakond ja IRL soovivad ootamatult taas hakata muutma vedelkütuse seadust, mille viimased muudatused alles kaks kuud tagasi kütuseturul vohavate maksupettuste tõkestamiseks riigikogus vastu võeti.

Nimelt on rahandusministeeriumi juristid jõudnud järeldusele, et aprilli alguses jõustunud seadusemuudatused ei kohtle kütusemüüjaid tagatise vähendamise võimaluse osas võrdselt ning kohtuvaidluste ennetamiseks plaanitakse seadus osa kütusemüüjate kasuks leebemaks muuta.

Õliühing on seisukohal, et kui rahandusministeerium või Riigikogu rahanduskomisjon tunnetab seaduse toimimisel juriidilisi riske, siis tuleks kiiremas korras leida korrektne sõnastus, mis ei riivaks ausaid ettevõtjaid ega moonutaks tegelikku konkurentsi turul. "Kui siiski otsustakse seadust muuta, tuleks Õliühingu hinnangul seda teha seaduse konkretiseerimise suunas kaotades seadusest määratlemata õigusmõisted, mitte liberaliseerida niigi kohati anarhistlikult toimivat Eesti kütuseturgu. Kütuseturul aastaid karistamatult toimunu on üks erakordselt piinlik laik muidu igati ettevõtjasõbralikus Eesti seadusandlikus keskkonnas,“ sõnas ühingu juht Toomas Saks.

Riigikogu võttis vedelkütuse seaduse vastu 2011. aasta veebruaris, seadus hakkas kehtima aprilli algusest. 

Eesti Õliühingul on 13 liiget: Alexela Oil AS, Eesti Statoil AS, Intertek Eurolab OÜ, Jetoil AS, Lukoil Eesti AS, Mazeikiu Nafta Trading House OÜ, Neste Eesti AS, Oiltanking AS, Reval Oil OÜ, Saare Kütus AS, Saybolt Eesti AS, SGS Eesti AS ning Tartu Terminaal AS .