Autor: Anne Oja • 16. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi sõnul algab konnade kevadine ränne talvituspaikadest kudemisveekogudesse perioodil, mil õhutemperatuur jääb öösel pluss-poolele ja päevane temperatuur ulatub vähemalt +10 kraadini.

"Eriti soodustab rännet niiske ilm. Kui sellised tingimused kevadel käes on, alustavad ka väga paljud raba- ja rohukonnad ning harilikud kärnkonnad massilist liikumist veekogude poole," ütles Talvi.

Teelõikudel, kus nähakse palju konni, on soovitav kiirust aeglustada.

Autojuhtidele ei tee see erilist tüli, sest konnade rändeteed üle maanteede pole tavaliselt laiemad kui paarkümmend meetrit ning massränne kestab vaid nädalapäevad. Eriti tähelepanelikud peavad autojuhid olema soojal ja vihmasel ajal veekogude läheduses, sest rändeteedega ristuvatel maantedel võib ainuüksi mõne tunni jooksul hukkuda tuhandeid konni.

Kahepaiksed on väga asukohatruud loomad ning kudema naastakse reeglina sinna, kus ise oma elu alustati. Nii on eelmistel kevadetel kõige rohkem teateid konnadest tulnud Saku-Kiisa, Leie-Oiu-Tänassilma, Ülemiste järve ja Paide tehisjärve piirkonnast.

Teedel allaaetud kahepaikseid kasutavad toiduks röövloomad ja linnud nagu vareslased, rebased jt, mis omakorda võib suurendada auto alla jäävate loomade arvu ning tekitada liiklusohtlikke olukordi.