Autor: Jaana Pikalev • 14. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Palgatõus puudutas ennekõike madalamini tasustatud töötajaid, kelle töötasu arvestades tööülesandeid ja –panust oli ajale jalgu jäänud ning laiendati töötajate ringi, keda motiveeritakse paremini töötama tulemuspalgaga.

"Kriisiaastatel on Eesti Raudtee seisnud oma töötajate eest. Näiteks pole aastatel 2007-2010 ettevõttes töötasusid vähendatud, samuti  ära võetud toetusi ja boonuseid, samas kui enamikes ettevõtetes ja asutustes langesid majanduskriisi saabudes palgad 10-20 protsenti ja külmutati lisatasude ja boonuste maksmine," rääkis Eesti Raudte juhatuse esimees Kaido Simmermann. Ta lisas, et Eesti Raudtees tõsteti sellele aastale eelnevalt viimati palka 2008. aastal ja tõus oli 7 protsenti. Lisaks maksti näiteks töötajatele nii 2008. kui 2009. aasta heade majandustulemuste eest kõigile lisaboonust miinimum 3 protsenti aastapalgast, mainis Simmermann.

Üldist palgatõusu Eesti Raudtee  2011. aastal ei kavanda, sest vastavalt kehtivale kollektiivlepingule ei tekkinud tööandjal kohustust tõsta käesoleval aastal töötasusid tarbijahinnaindeksi võrra, kuna statistikaameti andmetel 2010. aastal tarbijahinna indeksi tõus ei ületanud 3 protsenti. 2012. aastaks planeerib Eesti Raudtee eelarvesse palgatõusu lähtuvalt kujunevast tarbija hinna indeksist.Eesti

Raudtee tütarettevõttes EVR Infra tõsteti tänavu 1. jaanuarist 133 jaamatöötaja töötasu keskmiselt 21,6%. Teises tütarettevõttes, kaubavedudega tegelevas EVR Cargos tõsteti 1. märtsist Vaivara jaama töötajatel ja 1.aprillist Valga, Rakvere, Kohtla, Tartu, Jõhvi ja Põlva 34 jaamatöötaja töötasu keskmiselt 8 %. Samuti rakendatakse EVR Cargos 1. märtsist 188 jaamatöö osakonna töötajatele tulemuspalga maksmist. Selle sammuga on valdav enamus EVR Cargo 890st töötajatest haaratud väärtuspalgaga tasustamise süsteemi.

Eesti Raudtee taristul kasvas kaubavedude maht mullu aasta varasemaga võrreldes 17 protsenti 29,63 miljoni tonnini. Eesti Raudtee varasem prognoositust suurema vedude mahu tingis Ust-Luga sadama käivitumise edasilükkamine, mistõttu ei täitunud prognoos, et suurema osa Eesti kaudu veetavast masuudist veab Venemaa välja Loode-Venemaa sadamate kaudu. Samuti kahekordistusid siseriiklikud veod, lisandus uue suunana Venetsueela nafta vedu Eesti kaudu Valgevenesse ja 40 % kasvasid konteinerveod.

Suurenenud töömahu tõttu kasvas Eesti Raudtee töötajate hulk 2010. aastal 31. detsembri seisuga 2009. aastaga võrreldes 44 töötaja võrra kokku 1737-ni. Tänavu on  kontserni töötajate hulk suurenenud 43 võrra.

Eesti Raudteel on keskmine palk viimase 10 aasta jooksul järjekindlalt tõusnud. Näiteks 2010. aastal oli Eesti Raudtee keskmine palk 14 866 krooni, 2009. a.14 601, 2008. 13 634 ja 2007.a. 12 902 krooni. Võrdluseks oli Eesti keskmine palk 2010. aastal üle 12 000 krooni, ehk 17 % madalamad kui Eesti Raudtees. Ka NSVLi endiste liiduvabariikide palgavõrdlustes on Eesti Raudtee keskmine palk lähimatest jälitajatest Vene, Läti ja Leedu raudteedest vastavalt 17, 20 ja 21 protsenti kõrgem.

Eesti Raudtee kontsern on kollektiivlepingu tänavu sõlminud Eesti Vedurimeeste ametiühingu ja Eesti Vedurimeeste kutseliiduga. Läbirääkimised käivad veel Eesti Raudteelaste ametiühinguga.