Autor: Jaana Pikalev • 14. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

OÜ Arborest juht Heiki Hanso on kasutanud mõlemat võimalust, kuid ütleb, et edaspidi eelistab ta siiski ise oma veokil järel käia, kirjutas Logistika kuukiri. Ta ütleb, et kasutatud veoauto toomine on sarnane tavalise sõiduauto toomisega - endine omanik salgab osa probleeme maha või valetab tiheda hoolduses käimise kohta. "Aga kui ei riski, siis ei saagi teada! Riskima paneb tahtmine saada masinat soodsama hinnaga ja liisinguorjaks hakkamata," nendib ta. Uusi sõidukeid osta on loomulikult riskivabam, ent see paneb omaniku õlule igakuise rahalise kohustuse.

Viimase kalluri ostis Hanso küll Eestist. Juhtumisi oli just toodud maale tugev teraskastiga Mitsubishi, mida tema firma jämedate palkide vedamiseks kasutab. Valikut polnud ning see oli ainus Eestis kohe saada olev tugeva kastiga pisemat sorti kallur. Puuduseks oli kraana puudumine, kuid masin läks Hansole siiski kaubaks. "Sain veidi sõita, kui ilmes käigukastiprobleem - kardaanilaagrid jooksid kasti ja lõhkusid selle puruks," jutustab ta. "Remont läks maksma peaaegu sama palju kui auto ise!"

Välismaalt saab auto odavamalt. Hiljem foorumeid lugedes sai Hanso teada, et tegemist oli selle masina tüüpveaga. Edaspidi lubab ta tuua ise endale sõidukid Soomest, Rootsist, Saksamaalt või Inglismaalt. Ühtteist on juba väljagi vaadatud. "Eestis suhteliselt kallilt müüdav kasutatud tehnika on välismaal vahel ikka imeodav - ärimeestele suurepärane rahateenimisvõimalus muidugi. Ja valikut pole meil ju ollagi!" nendib Hanso.

OÜ Volvo Estonia Tallinna esinduse töökoja juhataja Jarmo Mätnikovi sõnul vaatavad inimesed ikka välismaa poole, kui Eestist sobivat kasutatud veokit ei leia. Kuid ta hoiatab, et vana omanik võib olla enne veoki müüki auto pealt kokku hoidnud ja võtnud viimast: rehvid kulunud, piduriklotsid läbi, korralised hooldused tegemata. Samas ei ole välistatud korraliku auto leidmine piiri tagant. Majanduslanguse tippajal toodi sisse hulganisti Läti ja Leedu pankrotivara, mille seas oli üsna palju heas korras veokeid.

Mätnikov paneb isetoojatele südamele, et ajalugu kontrollimata võib sattuda raske avarii läbi teinud veoki otsa. See võib aga tähendada hulka ohtusid, näiteks kõver või halvasti taastatud raam ja/või kabiin, sildade vale kokkujooks. Säärase seisukorra tõttu kuluvad rehvid ebaühtlaselt ja veok ei liigu sirgjooneliselt, märgib Mätnikov. "Kui taastamisel on kokku hoitud ka turvavarustuse uuendamise arvel, võivad veoki uuesti avariisse sattumise tagajärjed väga kurvad olla," selgitab ta.

Kasutatud autol küljes valed detailid. Samuti on tema sõnul ette tulnud olukordi, kus müügis olevatelt autodelt on eemaldatud heas korras olevaid agregaate (näiteks käigukast) ning asemele paigaldatud vigane või halvasti remonditud detail. Selline pettus tuleb tavaliselt komponentide seerianumbreid kontrollides välja.

Petta on võimalik saada ka auto läbisõiduga, mida proovitakse väiksemaks võltsida. Üldjuhul puudub siis korralik hooldusajalugu, et potentsiaalne klient kohe võltsingut ei avastaks. Kahtluse korral tasub alati veok margi esindusse kontrolli viia.