Autor: Jaana Pikalev • 14. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

10 nippi:

1. Me peame ennast huvitavaks tegema. Kutsu partner külla. Õige suhtumine tekib siis, kui ta on Eestis ära käinud ja oma silmaga veendunud, et see ei ole mingi Siber. Et Eestis ei kõnni karud tänavatel ja inimesed ei ole kogu aeg purjus. Kui saad selle partneri Eestisse külla, siis ta ütleb: "Oh kui lahe koht!" "Aga ma ju ütlesin, et on lahe!" "Aga öelnud siis, et niiii lahe!" kostub partnerilt. "Ma olen neid turundusinimeste jutte varemgi kuulnud."

2.Eestit ei teata. Kui hakkad seletama, kus Eesti on, siis ameeriklasele ei tähenda see üldse midagi. Ta võib öelda, et ta on meie juures käinud, aga kui uurid, siis tuleb välja, et ta on käinud Berliinis. Sellega tuleb arvestada, et tuleb selgitada, kaardi peal näidata ja pikemaks loenguks valmis olla. Euroopas on asi ainult natuke parem.

3.Uruguay-Paraguay sündroom. Need riigid asuvad Lõuna-Ameerikas, ühel nendest läheb hästi ja teisel mitte kõige paremini. Need on täiesti erinevad riigid ja rahvad, ometi on nad meie jaoks mentaalselt koos. Sama on Eesti-Läti-Leeduga, inimesed on sellest midagi kuulnud, parimal juhul teavad midagi kurvast ajaloost, halvemal juhul panevad meid kolme kaardil kuhugi Balkanile.

4.Võrdle Soomega. Väldi teemat, et Eesti on endine Nõukogude Liidu liitvabariik. Pigem ütle ja näita kaardil, et asume Soome all, Läänemere ääres. Räägi sellest, et soome ja eesti keel on lähedased ja me saame üksteisest aru. See töötab alati positiivse reklaamina.

5.Tee asju suuremaks. Rõhuta seda, et eesti keel on üks väiksemaid keeli maailmas, milles saab teha teadust. See on ju kvaliteedimärk ja peaks kuulajale ütlema ka üldise harituse ja kultuuri kohta.

6.Koostöö on võtmesõna. Kui minnakse Eestist välja, on tark leida sarnaste huvidega liitlased. Kui paned kellegagi, kas või konkurendiga, seljad kokku, võib tulemus parem olla. Pöördu Eesti diplomaatide ja saatkondade poole, nad aitavad.

7.Me ei ole teretulnud. Euroopas on tavaline, et suhtlus käib risti-rästi ja hierarhiat ei panda väga tähele. Aasias on "kõrgemale korrusele" pääsu eeldus vähemalt lennujaama puhul diplomaatiline abi. Aga sama kehtib tihti ka Euroopa ja Ameerika suurte firmade puhul.

8.Olge julge. Usu sellesse, mida sa teed. See, kui räägid päheõpitud juttu, millesse sa ise ei usu, ei aita. Inimene peaks olema suure stressitaluvusega. Kui sa lähed väikese Eesti väikesest lennujaamast ja üritad midagi müüa ja tõestada, siis neid "ei"-sid koguneb väga palju.

9.Hoia kätt pulsil. Hea märk on see, kui klient annab sulle mingi ülesande, mingi asja uurimiseks, lahendamiseks või vastamiseks. See näitab seda, et ta on huvitatud. Samas on võimalik, et sa ise helistad ja uurid, kuidas oli, ning küsid, mida saaks veel teha. See on selline viisakas pressimine.

10.Räägime üht juttu. Me võiks Eestis kokku leppida, et me kõik räägime, et meil on tore riik. Me teeme asja huvitavamaks. Me võiks rääkida kamast näiteks, et see on midagi, kus hapupiim on segatud kõigega, mis on leivakapi põhjas - see on ju pitsa analoog.

Allikas: Erik Sakkov