Autor: Romet Kreek • 12. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kahjum tuli väiksem, kui prognoosis Swedbank, kuid LHV oodatud kasumit ei suutnud laevafirma teenida. Swedbank ootas 9,9 miljonit eurot kahjumit, kuid LHV 1,8 miljoni eurost kasumit.

LHV prognoosis käibe kasvuks 22% ja käibeks 193,2 miljonit eurot. Swedbank ootas 14,4% käibe kasvu, 180,7 miljonile eurole. Tallinki käive kasvas 19%, 188,8 miljonile eurole.

Tulemused vastasid juhtkonna ootustele. Juhtkonna hinnangul on kontserni 2010/2011. aasta majandusaasta esimese kuue kuu tegevus olnud hea ning ettevõte liigub tulemuste paranemise suunas, teatas ettevõte.

"Kokkuvõttes võib Tallinki tulemusi pidada heaks," võttis kokku Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi juht Pertti Rahnel. "Kahjum, mis oli samas suurusjärgus meie prognoosiga, oli täiesti ootuspärane, sest teine kvartal on Tallinki jaoks sesoonselt kõige nõrgem. Tegelikult pole sel perioodil suudetud kasumit teenida IPOst saadik."

Swedbanki analüütiku jaoks oli müüginumber muljetavaldav - ootusi ületati 8 miljoni euro võrra. See tulenes eeskätt prognoositust suurematest pardakulutustest ja piletitulust. Ilmselt kajastub tugevas käibenumbris üldine trend, et inimesed on taas valmis rohkem kulutama meelelahutusele, sealhulgas reisimisele.

Väga korralik käibe kasv. Rahnel peab positiivseks ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oluliselt paremat brutomarginaali, mis saavutati hoolimata kütusehindade märgatavast tõusust. "Kütusehinnad on kindlasti endiselt Tallinki jaoks üks võtmeprobleeme, ent praeguste naftahindade juures usume, et meie 2010/2011 finantsaasta kasumiprognooside täitmine on täiesti realistlik. Ootame häid tulemusi ka kolmandas kvartalis - aastases võrdluses võib mõju avaldada küll 2010. aasta väga tugev märtsikuu," lisas ta.

LHV Panga analüütiku Nils Vaikla sõnul paistavad Tallinki teise kvartali tulemused eelkõige silma väga korraliku käibe kasvu poolest. "Tallinki peamised laevaliinid ja ärisegmendid on viimaste kvartalite jooksul näidanud aina paremaid tulemusi, mistõttu optimaalse laenukoormuse saavutamine ning dividendide maksmine tundub lähiaastate perspektiivis saavutatav," märkis Vaikla.

Tallink kannatab viimaste aastate kõrgtasemele kerkinud nafta hinna tõttu, mis on ettevõtte kütusekulu suurendanud võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga ligi 6 miljoni euro võrra, jätkas Vaikla. Siiski on kütuse kallinemise negatiivsed mõjud taandunud tugeva käibe kasvu ees, mille tulemusena Tallinki EBITDA marginaal tõusis 10 protsendini, kuid jäi LHV oodatud marginaalile 5 protsendipunktiga alla.

Enim avaldas tulemustele mõju kütusekulude suurenemine teises kvartalis 5,8 miljoni euro ehk 23 protsendi võrra eelmise majandusaasta sama perioodiga võrreldes. Mahtude ja käibe kasv oli suurim Eesti-Rootsi ja Läti-Rootsi liinidel. Sarnaselt möödunud majandusaastale ei toimunud madalhooajal (jaanuar-veebruar) tegevust kahjumlikul Soome-Saksamaa liinil. Sel perioodil olid liinil sõitvad laevad hoolduses. Tallink sõidab Soome-Saksamaa liinil 2011. aastal aprillist kuni augusti keskpaigani. Pärast kõrghooaega prahitakse laevad Superfast VII ja Superfast VIII Stena Line Ltd.-le vähemalt kolmeks aastaks.

Dividendid terendavad. Tallink soovitab saavutada optimaalset laenukoormust, et maksta dividende. Kui senine strateegia oli põhiosas kasumlikkusele suunatud, siis uus täiendus panustab rohkem aktsionäridele suunatud väärtustele. Nüüd lisati ettevõtte strateegiasse punkt, mis puudutab optimaalset laenukoormust dividendi maksmiseks. Juhtkonna nägemusel võiks Tallink Grupi netovõla suhe EBITDAsse olla 5kordne või alla selle ning omakapitali suhe varadesse ligi 40%.

"Eesmärk on antud indikaatorite näol olemas. Iga kvartaliga oleme sellele lähemale jõudnud," ütles Tallink Grupi investorsuhete juht Harri Hanschmidt. "Konkreetset ajahetke ei ole määratud."