Tallinki kahjum vähenes

Tallinki majandusaasta teise kvartali kahjum vähenes mulluselt 16,3 miljonilt 9,4 miljonile eurole, teatas ettevõte eile õhtul börsile.

Kahjum tuli väiksem, kui prognoosis Swedbank, kuid LHV oodatud kasumit ei suutnud laevafirma teenida. Swedbank ootas 9,9 miljonit eurot kahjumit, kuid LHV 1,8 miljoni eurost kasumit.

LHV prognoosis käibe kasvuks 22% ja käibeks 193,2 miljonit eurot. Swedbank ootas 14,4% käibe kasvu, 180,7 miljonile eurole. Tallinki käive kasvas 19%, 188,8 miljonile eurole.

Tulemused vastasid juhtkonna ootustele. Juhtkonna hinnangul on kontserni 2010/2011. aasta majandusaasta esimese kuue kuu tegevus olnud hea ning ettevõte liigub tulemuste paranemise suunas, teatas ettevõte.

"Kokkuvõttes võib Tallinki tulemusi pidada heaks," võttis kokku Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi juht Pertti Rahnel. "Kahjum, mis oli samas suurusjärgus meie prognoosiga, oli täiesti ootuspärane, sest teine kvartal on Tallinki jaoks sesoonselt kõige nõrgem. Tegelikult pole sel perioodil suudetud kasumit teenida IPOst saadik."

Swedbanki analüütiku jaoks oli müüginumber muljetavaldav - ootusi ületati 8 miljoni euro võrra. See tulenes eeskätt prognoositust suurematest pardakulutustest ja piletitulust. Ilmselt kajastub tugevas käibenumbris üldine trend, et inimesed on taas valmis rohkem kulutama meelelahutusele, sealhulgas reisimisele.

Väga korralik käibe kasv. Rahnel peab positiivseks ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oluliselt paremat brutomarginaali, mis saavutati hoolimata kütusehindade märgatavast tõusust. "Kütusehinnad on kindlasti endiselt Tallinki jaoks üks võtmeprobleeme, ent praeguste naftahindade juures usume, et meie 2010/2011 finantsaasta kasumiprognooside täitmine on täiesti realistlik. Ootame häid tulemusi ka kolmandas kvartalis - aastases võrdluses võib mõju avaldada küll 2010. aasta väga tugev märtsikuu," lisas ta.

LHV Panga analüütiku Nils Vaikla sõnul paistavad Tallinki teise kvartali tulemused eelkõige silma väga korraliku käibe kasvu poolest. "Tallinki peamised laevaliinid ja ärisegmendid on viimaste kvartalite jooksul näidanud aina paremaid tulemusi, mistõttu optimaalse laenukoormuse saavutamine ning dividendide maksmine tundub lähiaastate perspektiivis saavutatav," märkis Vaikla.

Tallink kannatab viimaste aastate kõrgtasemele kerkinud nafta hinna tõttu, mis on ettevõtte kütusekulu suurendanud võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga ligi 6 miljoni euro võrra, jätkas Vaikla. Siiski on kütuse kallinemise negatiivsed mõjud taandunud tugeva käibe kasvu ees, mille tulemusena Tallinki EBITDA marginaal tõusis 10 protsendini, kuid jäi LHV oodatud marginaalile 5 protsendipunktiga alla.

Enim avaldas tulemustele mõju kütusekulude suurenemine teises kvartalis 5,8 miljoni euro ehk 23 protsendi võrra eelmise majandusaasta sama perioodiga võrreldes. Mahtude ja käibe kasv oli suurim Eesti-Rootsi ja Läti-Rootsi liinidel. Sarnaselt möödunud majandusaastale ei toimunud madalhooajal (jaanuar-veebruar) tegevust kahjumlikul Soome-Saksamaa liinil. Sel perioodil olid liinil sõitvad laevad hoolduses. Tallink sõidab Soome-Saksamaa liinil 2011. aastal aprillist kuni augusti keskpaigani. Pärast kõrghooaega prahitakse laevad Superfast VII ja Superfast VIII Stena Line Ltd.-le vähemalt kolmeks aastaks.

Dividendid terendavad. Tallink soovitab saavutada optimaalset laenukoormust, et maksta dividende. Kui senine strateegia oli põhiosas kasumlikkusele suunatud, siis uus täiendus panustab rohkem aktsionäridele suunatud väärtustele. Nüüd lisati ettevõtte strateegiasse punkt, mis puudutab optimaalset laenukoormust dividendi maksmiseks. Juhtkonna nägemusel võiks Tallink Grupi netovõla suhe EBITDAsse olla 5kordne või alla selle ning omakapitali suhe varadesse ligi 40%.

"Eesmärk on antud indikaatorite näol olemas. Iga kvartaliga oleme sellele lähemale jõudnud," ütles Tallink Grupi investorsuhete juht Harri Hanschmidt. "Konkreetset ajahetke ei ole määratud."

Osale arutelus

  • Romet Kreek

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.1639241
Brasiilia reaal BRL 4,28 0.3166338
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153406
Filipiinide peeso PHP 59,99 0.3160482
Hiina jüaan CNY 7,73 0.3167104
Hongkongi dollar HKD 8,95 0.3151178
Horvaatia kuna HRK 7,45 0.316396
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.3172029
India ruupia INR 81,20 0.3174917
Indoneesia ruupia IDR 16160,89 0.3167003
Islandi kroon ISK 137,78 0.1162622
Jaapani jeen JPY 125,12 0.2965932
Kanada dollar CAD 1,51 0.4050734
LAV rand ZAR 15,78 0.3165442
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,83 0.2931795
Malaysia ringgit MYR 4,69 0.3167334
Mehhiko peeso MXN 21,75 0.2692584
Norra kroon NOK 9,76 0.336233
Poola slott PLN 4,30 0.3169572
Rootsi kroon SEK 10,28 0.2065975
Rumeenia leu RON 4,72 0.2891341
Singapuri dollar SGD 1,55 0.310901
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1700102
Šveitsi frank CHF 1,14 0.3180774
Taani kroon DKK 7,49 0.3738343
Tai baht THB 36,20 0.3167504
Tšehhi kroon CZK 25,64 0.2189125
Türgi liir TRY 6,08 0.3434383
Ukraina grivna UAH 31,86 0.3164198
Ungari forint HUF 318,93 0.3271572
USA dollar USD 1,14 0.0176041
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.0830614
Valgevene rubla BYN 2,45 0.315742
Vene rubla RUB 75,43 0.2657287

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019

ERROR: Macro content/ContentBooks is missing!
ERROR: Macro footer/ReportInappropriateComment is missing!