Autor: Jaana Pikalev • 11. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaebus põhineb Konkurentsiameti ettekirjutusel, mille järgi amet määrab tingimused, kuidas Eesti Post peab osutama kirjateenust teisele postiteenuse osutajale. Samas postiseadusega on jäetud Eesti Postile võimalus ise kujundada teenuse sisu ja hind ning selles teise postiettevõtjaga kokku leppida.

„Konkurentsiamet on määranud ühepoolselt tasud, millega Eesti Postil tuleb teenust osutada ja sellega on amet ületanud oma pädevuse piire. Eesti Posti seisukoht on, et ettekirjutuse vaidlustamine on vajalik, sest ei ole mõistlik siduda ettevõtet määramata ajaks ettekirjutusega, mille täitmine võib osutuda ettevõttele kahjulikuks või võimatuks ning mille alusel kujunev praktika julgustab Konkurentsiametit ka edaspidi piiramatult ja ilma seadusliku aluseta sekkuma ettevõtte äritegevusse sh hinnakujundusse,” kommenteeris juhatuse esimees Ahti Kallaste.

Konkurentsiamet tegi 4. märtsil 2011 Eesti Postile ettekirjutuse postiteenuse osutaja kohustuste rikkumise lõpetamiseks, mille raames analüüsis Eesti Posti poolt Express Postile pakutud postivõrgule juurdepääsu tingimuste vastavust postiseaduse nõuetele. Analüüsi tulemusena leidis Konkurentsiamet, et kirja edastamise teenus on võrdsustatav postivõrgule juurdepääsu teenusega ning Eesti Postile kirjutati üheselt ette, milliste tingimustega ja piirhinnaga peab ta teisele postiteenuse osutajale postivõrgule juurdepääsu võimaldama.

Eesti Posti seisukohalt on ettekirjutuse vaidlustamine halduskohtus vajalik, sest ettekirjutuses valitud meede on üllatuslik ja ootamatu sisuga. Eesti Posti kohtus esindava Advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaadi Risto Rüütel sõnul on lubamatu ettevõtja majandusliku vabaduse piiramine rohkem, kui on seadusandja ette näinud. Konkurentsiamet on ilma põhjendusi toomata otsustanud piirata omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust maksimaalses võimalikus mahus, kaalumata vähemkoormavamaid meetmeid.

Teine põhimõtteline küsimus, milles Eesti Post Konkurentsiametiga eriarvamusel on see, mida kujutab endast postivõrgule kasutusõiguse andmine, millises ulatuses seda teha saab ning kuidas postivõrgu kasutusse andmine seostub postiteenuste osutamisega.  Juhul, kui seadusandja oleks tahtnud samastada kirja edastamise teenuse postivõrgule juurdepääsu teenusega, oleks pidanud seda selgelt seaduses sätestama. Siinkohal tekib ka küsimus, milleks üleüldse reguleerida postiseaduses eraldiseisvalt teise postivõrgu kasutamise tasu ja mittediskrimineerimiskohustust kui postivõrgule juurdepääs on samastatav postiteenuse osutamisega.

Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata automaatselt Eesti Postile tehtud ettekirjutuse täitmist.