Suurte laopindade turul põud

Eestis ei ole saada suurt ja kvaliteetset laopinda, rääkis hiljuti otsingud läbi teinud OÜ Logistika Pluss juhataja Toomas Orutar.

Sama kinnitab ka kinnisvara vahendaja ASi Rime Kinnisvara äripindade atesteeritud maakler Mauri Linnas, kelle sõnul vastab logistikaettevõtte juhi väide tõele, sest majanduslanguse tingimustes ei ehitatud uusi ladusid juurde. Ka laoparkide haldaja Riigiressursside Keskuse müügi- ja turundusjuht Jarno Sild tõdes, et korraliku pinna otsimiseks kulub praegusel ajal pool aastat või rohkem.

Selle aasta alguses lõi Logistika Pluss oma äri piltlikult öeldes kaheks, kuna hakati pakkuma teenust Rootsi suurkontsernile ja tema tarnijatele – loodi jaotuslogistika äriüksus ja tööstuselektroonika äriüksus. Selle tulemusena tuli ettevõttel lisaks rentida 8000 ruutmeetrit laopinda. Orutari sõnul polnud lisapinna leidmine kaugeltki roosiline, sest ettevõtte kaardistatud vajadused praakisid hulga pakkumisi välja.

"Eestis ei ole suuri kvaliteetseid laopindu saada! Tänassilma tehnopargis võib-olla isegi on, aga seal mängivad lepingutingimused rolli. Saada on vaid selliseid 100-2000ruutmeetriseid pindu," rääkis Orutar oma kogemusest ladustamiskonverentsil "Laoseis 2011". Kuna firma haldusjuht külastas peaaegu kõiki kinnisvarafirmade pakutud objekte, on Orutar veendunud, et olukord on nukker.

"Pakuti kõiki jubedaid pindu, ka kasvuhoonetaolisi," ütles Orutar ning visualiseeris pakkumisi piltidega, mis saalitäie konverentsirahvast naerma ajas. Piltidel oli laopinnaks pakutud nii garaaži, esinduslikku kontorihoonet, vanu tootmishooneid kui ka vundamenti, millel veel hoonet peal polnudki.

Lepingutingimused pole kõige paremad

Lisaks lao suurusele hoidis Logistika Pluss kinni ka tulevase pinnale seatud lepingutingimustest. "Paljude pindade pakkujad on rahvusvahelised fondid, kes on näiteks betoonkasti ära ostnud, nemad olid läbirääkimistes kõige vähem paindlikud, alla viie aasta ei olnud nõus pinda rendile andma," kirjeldas Orutar. Ta lisas, et viis aastat on aga ettevõttele laopinna rentimise jaoks liiga suur äririsk. "Selle aja jooksul võib mõni suurklient oma tootmise ära kolida näiteks," tõdes ta. Samuti polnud fondidega võimalik hinnas tingida, sõnas logistikafirma juht.

See-eest kiitis Orutar Eesti firmasid, kes laopindu rendivad. "Nendega oli positiivne läbi rääkida, saime maandada mõlemapoolseid äririske," tunnistas ta ja lisas, et nendega oli ka lihtsam hinda tingida.

Ülepaisutatud kommunaalkulud. Analüüsis tõi Orutar välja tabeli Tallinna piirkondadest, kuhu ja milliseid pindu neile pakuti. Kõige suuremad erinevused olid kommunaalkuludes pinna ruutmeetri kohta. Selle kommentaariks ütles Orutar, et pakkumistes näidati kommunaalkulude puhul ekslikke andmeid, millega reaalselt kalkulatsioonis arvestada ei saanud.

Kokkuvõtteks ütles Orutar, et sõlmis laopinna rendilepingu ettevõttega, kes oli läbirääkimistes ja koostöös kõige paindlikum, ning soovitas ka teistele seada laopinna otsingutes olulisele kohale paindlikkuse tingimus.

Masu pidurid hakkavad järele andma

2010. aastal ja eriti aasta teisel poolel kasvas huvi lao- ja tööstuspindade vastu silmanähtavalt. RRK Logistikapargid sõlmis 2010. aasta jooksul Paldiskis, Maardus ja Tallinnas Liival asuvates lao- ja tööstuskompleksides uusi üürilepinguid kokku mahus üle 19 000 ruutmeetri.
Selle aasta alguses on aktiivne huvi lao- ja tööstuspindade vastu jätkunud.
RRK Logistikaparkide müügi- ja turundusjuht Jarno Sild. Tema sõnul on selle aasta alguses aktiivne huvi lao- ja tööstuspindade vastu jätkunud.

Jaanuari-veebruari jooksul on välja üüritud pindu kokku ligi 6500 ruutmeetrit ja näiteks Tallinnas asuva Liiva Keskuse 47 000 ruutmeetri suuruses laokompleksis on jäänud veel viimased üksikud pinnad suurusega 2400 ja 500 ruutmeetrit.

Turundusjuhi sõnul on tingitud suur nõudlus sellest, et paljud ettevõtted, kes majanduslanguse tingimustes lükkasid, uue pinna vajaduse otsuseid edasi, on nüüd aktiivselt uusi ladusid otsimas. Samas tõdes Sild, et laopinna rendihinnad on sel aastal näidanud väikest tõusutrendi.

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0378621
Brasiilia reaal BRL 4,26 0.0610243
Bulgaaria leev BGN 1,95 0.0614376
Filipiinide peeso PHP 59,80 0.0619154
Hiina jüaan CNY 7,70 0.0610485
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.0606013
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0619771
Iisraeli seekel ILS 4,19 0.062054
India ruupia INR 80,94 0.0618123
Indoneesia ruupia IDR 16108,46 0.0616205
Islandi kroon ISK 137,72 0.16
Jaapani jeen JPY 124,78 0.064154
Kanada dollar CAD 1,51 0.0265587
LAV rand ZAR 15,73 0.0610633
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,99 0.0618057
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0599649
Mehhiko peeso MXN 21,69 0.0618255
Norra kroon NOK 9,72 0.0617379
Poola slott PLN 4,29 0.0629723
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0624171
Rumeenia leu RON 4,70 0.0616943
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0583128
Suurbritannia nael GBP 0,88 0
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0618921
Taani kroon DKK 7,47 0.0616382
Tai baht THB 36,08 0.0615644
Tšehhi kroon CZK 25,58 0.0586717
Türgi liir TRY 6,04 -0.1487038
Ukraina grivna UAH 31,76 0.0617533
Ungari forint HUF 317,93 0.0629465
USA dollar USD 1,14 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.0593683
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0615536
Vene rubla RUB 75,22 0.0617234

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019