7. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii mõnigi juht pole teadvustanud seda, et tehase poolt soovitatust erineva mõõduga rehvide või velgede paigaldamine mõjutab oluliselt auto sõiduomadusi ja käitumist. Või ta lihtsalt pole sellest kuulnudki.

Mõnelgi nooremaealisel autojuhil on asfalti kuivades tekkinud soov paigaldada autole rattad, mis sõiduki välimusele jõulisema ilme annavad – enamasti soovitakse vahetada tehase plekkveljed efektsete valuvelgede vastu ning soosikuks on just alternatiivsete tootjate pakutud atraktiivse välimusega veljed. Kui veljevalik tehtud, tundub aga nii mõnigi kord tehase poolt paigaldatud rehv selle peal liiga kitsaks jäävat - põhjuseks asjaolu, et valuveljed on plekkvelgedega võrreldes tihti veidi laiemad. Ning kui uute velgede valikul langetati otsus sootuks suurema läbimõõduga veljekomplekti kasuks, siis tuleks kindlasti järgida autotootja poolt antud soovitusi.

Tootja poolt etteantust erinevate mõõtudega rehvide kasutamisel tulenevad sõiduomaduste muutused, millest praktikas on enamlevinud järgmised võimalused.

Esiteks - autole paigaldatakse laiemad rehvid. Selle tulemusena suureneb veeretakistus ja sõiduki kütusekulu. Väiksemal liikumiskiirusel ja parklas manööverdades on olenemata roolivõimendi olemasolust rooli käsitsemine samuti veidi raskem. Kui laiemate rehvide kasutuselevõtmisega samaaegselt paigaldati ka uued veljed, mis on samuti laiemad ning ulatuvad rattakoopast rohkem välja, on sõiduomaduste muutused tuntavad veelgi suuremal määral. Mida rohkem uute velgedega ratas rattakoopast välja ulatub, seda suurem on koormus rooliosadele ja rattalaagritele. Kindlasti on soovitatav üle vaadata ka veermiku seadenurgad ja jälgida hoolikalt rehvide kulumist, et need ei kuluks siseküljelt „hambasse“.

Teiseks - autole paigaldatakse suurema läbimõõduga veljed ja madalama profiiliga rehvid. Mida madalama profiiliga rehv autole paigaldada, seda rohkem on sõidu ajal teekonarused ja ebatasasused tuntavad. Madalama profiiliga rehv muudab küll roolitunnetuse juhile täpsemaks, aga see sõltub suuresti veermiku ehitusest. Rehvi kõrgust iseloomustavast suhtarvust 55 väiksema suhtarvu puhul on enamasti  tegemist tugevdatud külgseinaga rehvidega ning nende puhul on autoga sõites veermiku jäigemaks muutumine veel rohkem tunda. Kindlasti on soovitatav üle vaadata ka veermiku seadenurgad ja jälgida hoolikalt rehvide kulumist, et need ei kuluks siseküljelt „hambasse“. Laiemad ja madala profiiliga rehvid annavad juhile märku ka teeolude muutustest, eriti teel olevate pikirööbaste puhul, mil auto iseeneslikult järsku sõidusuunda kipub muutma.

Kolmandaks - autole paigaldatakse kõrgema profiiliga rehvid. Auto tundub sõites justkui pehmem, kuna kõrgem rehvikülg summutab teekonarusi efektiivsemalt. Kindlasti tuleb arvestada, et sama pehmeks muutub ka auto roolitunnetus ja kiiruse suurenedes võib see tekitada „ujuva“ tunde. Samuti mõjutab auto käitumist suuremal määral ka külgtuul, sõidusuuna hoidmiseks tuleb juhil rohkem rooliga tööd teha.

Kui rehvide valikul erinevad uue rehvi mõõdud autotootja esmase valiku rehvi mõõtudest, tuleb uue rehvi diameetrit kindlasti eelmise rehvi diameetriga võrrelda. See on väga oluline, sest sellest tulenevalt võib muutuda auto liikumiskiirus ja spidomeeter ei pruugi näidata korrektseid numbreid. Turvalisuse huvides on oluline vahetada korraga kõik neli rehvi või vähemalt kaks sama telje rehvi paarina, mitte kasutada korraga erineva ehitusega rehve, kasutada ainult auto tootja poolt soovitatud mõõtudega rehve ning tasakaalustada ratas peale rehvivahetust, sest vastasel juhul on halvendatud juhitavus ja väheneb rehvi vastupidavus.

Autor: Mäido Villems