Muuga terminal 2 - panus Vene Raudteele

Muuga sadama konteineriterminali opereerimishanke võitnud ettevõte Rail Garant lubab kaubavoogusid suurendada, konkurentsis praeguse operaatoriga läheksid odavamaks ka sadamaoperaatori teenused.

Tallinna Sadama esindajate arvates pole sadama operaator Muuga CT võimeline tagama kaubavoogusid uue projekti jaoks ning seega ei peeta vajalikuks nende laienemist. Kuna Muuga CT ei suuda tagada kaubavooge, peab Tallinna Sadam ettevõtte pretensioone hanke tulemuste kohta alusetuks. See-eest usutakse, et sadamale võivad rohkem raha tuua just venelased.

Tallinna Sadama kommertsdirektori Erik Ringmaa sõnul oli konteineriterminali laienduse pakkumiste hindamise peamine kriteerium Tallinna Sadama kasum, mis koosneb kolmest osast: ehitusõiguse tasu, tasu terminali infrastruktuuri kasutamise eest (arvestatakse käideldud veoste alusel) ja sadamamaksud, mis sõltuvad terminali käideldavatest veosemahtudest. Sadama nõudmisel tuli esitada ka pangagarantiid.

"Rail Garant võitis, kuna vastavalt nende projektile tuleb Tallinna Sadama üldtulu suurem kui Muuga CT projektis," kinnitas Ringmaa.

Viidates konfidentsiaalsusele keeldus ta nimetamast konkreetseid numbreid.

Rail Garanti kaasomaniku Nikolai Falini sõnul korraldas ettevõte spetsiaalselt sadama juhatuse liikmete kohtumisi Venemaa klientidega.

"Et Tallinna Sadama juhid saaksid veenduda, et nad tahavad tõepoolest meiega koostööd teha," lisas Falin.

Sellise hanke põhitingimuse tõlgendusega ei ole nõus Muuga CT omaniku ASi Transiidikeskus juhtkond. Nagu väidab Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee, pidanuks Tallinna Sadam võitja määramisel lähtuma projekti rahavoogude jooksvast maksumusest.

"Midagi muud hanketingimustest mina välja ei lugenud," selgitas Laidvee.

Venemaalt kaup tulema ei hakka. Muuga CT juhatuse liikme Sergei Artjomovi arvates ei õnnestu Rail Garantil kaasata Venemaalt lisamahte. Esiteks sellepärast, et terminali ehitamine võtab aega vähemalt kaks aastat, mis välistab igasugused Venemaalt tulevad kaubavood.

Teiseks, projektis on juttu konteinerivedudest, aga need on üksikute, mahuliselt piiratud kaubapartiide veod ning seda kaubavoogu ei saa mitmekordistada, kui ei ole nõudlust.

Kolmandaks, Venemaa Raudtee ei kinnita raudteeveoplaane Eesti kohta.

"Oma jutuga Venemaa ekspordi suurendamisest viib Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli kõiki eksitusse. Sellest ei saa juttugi olla. Rail Garant ei saa tuua kaupu Muuga sadamasse, kuna Venemaa Raudtee ei kinnita sellise tarne plaani ja sunnib tarnijat suunama kaubad Venemaa sadamasse," seletas Artjomov.

"Minu sõnu kinnitavad praktiliselt tühjad Venemaa ettevõtetele kuuluvad terminalid. Isegi nemad ei saa luba raudteevedudeks," rääkis Artjomov.

Artjomov rõhutab, et mullu ei õnnestunud korraldada isegi tühjade konteinerite tagasitoomist regulaarse rongiga.

Muutunud on ka naftatoodete logistika: nüüd tuuakse need enamjaolt meritsi, mitte mööda raudteed. Põhjus sama - Venemaa Raudtee plaanid on kinnitamata.

Huvi üks - argumendid erinevad. Muuga CT lubas töödelda rohkem konteinereid.

"Meie garanteerisime 550 000 TEU töötlemist ainuüksi uuel alal, samas kui Rail Garant kõigest 270 000 TEUd. Tallinna Sadam määras aga terminali maksimaalseks võimsuseks 360 000 TEUd. Kes seda arvutas?" ei saa Artjomov aru.

"Meie terminal asub 21 hektari suurusel alal ning selle maksimaalne tehniline võimsus on 450 000 TEUd aastas, uue terminali suuruseks tuleb aga 27 hektarit ning võimsuseks 360 000 TEUd. Kas sadam on nõus, et operaator ehitab halva terminali?" küsis Laidvee.

Artjomovi sõnul on Muuga CT-l juba olemas võimused, mida Rail Garant peab alles ehitama. "Need on kontoriruumid, raudtee, laod, veokite töötlemise platsid, konteinerite laoplatsid. Osa alast eraldatakse muude asjade jaoks. Meie dokumentide järgi aga kogu 27 hektarit jäävad ainult konteinerite alla. Tegeletakse ka ala suurendamisega, mis annab suured eelised stividorteenuste turul," seletas Artjomov.

Ringmaa sõnul ei ole 360 000 TEUd kindel arv. "Me ei kasuta keerulisi matemaatilisi mudeleid, kuna neid lihtsalt ei ole olemas," ütles Ringmaa.

Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare on veendunud, et 360 000 TEUd on konservatiivne hinnang. "Võimalik, et Rail Garant arvestab, et esialgu suuri laevu nende juurde ei tule. Raudtee osa aga hindasid nad adekvaatselt. Praegu on reaalne vedada mööda raudteed kuni 400 000 TEUd aastas."

Venelastel on lihtsam Venemaa Raudteed nõusse saada. Falin on veendunud, et veosed Venemaalt hakkavad ikkagi tulema. Esiteks, ajaks, mil terminal hakkab täisvõimsusega tööle, jääb Venemaa Läänemere sadamate võimsustest juba väheks. Teiseks, kaubavoogude suurenemist planeeritakse tankkonteinerite arvel. Falini sõnul ei taha Venemaa sadamad tankkonteineritega eriti töötada, kuna nende jaoks nõutakse erilubasid. "Peterburis nendega praktiliselt ei töötata. Neid võib suunata läbi Kroonlinna, kuid seal ei ole sadam raudteega ühendatud, aga autoveod Peterburist näiteks Permi on problemaatilised," ütles ta. Rail Garant teenindab selliseid suuri ettevõtteid nagu SIBUR, Rosneft ja Lukoil. SIBUR ehitab Tobolskis uut tehast, mida tahetakse käivitada aastatel 2013-2014. Tehas hakkab tootma ja eksportima polipropüleeni.

Praegu peab Rail Garant klientidega läbirääkimisi ekspordi lisavoo suunamiseks Muuga sadamasse.

Rail Garanti edusse usub ka Vare. "Neil on suured võimalused, muidu nad ei oleks nii suur raudtee-ettevõte." Ta ei usu, et võimsused jääksid tühjalt seisma.

Euroopa asemel kaks Aafrikat. Falin arvab, et Muuga CT esindajad muretsevad kaotuse pärast asjatult. "Kavatseme saavutada terminali täisvõimsuse viie aasta pärast. Selleks ajaks kaubavood suurenevad ning olemasolevatest võimsustest jääb selgelt väheks. Veoseid jätkub kõigile," ütles Rail Garanti kaasomanik.

Laidvee aga väidab, et kahe terminali jaoks kohta ei jätku. "Tõeline terminal peab olema vähemalt 50 hektarit suur. Praegu Muuga CT terminali konfiguratsioon on "Aafrika+". Rail Garandil tuleb ka "Aafrika", kuid miinusmärgiga. Me ei vaja kaht "Aafrika" terminali, kui võib teha ühe "Euroopa" terminali," arvas Laidvee.

Vare arvates muudab Rail Garanti võit terminalide teenused odavamaks.

Kohus peab otsustama, kes keda pettis

Muuga CT väite järgi on uus ala loodud nende projekti alusel nende terminali laiendamiseks.

Tallinna Sadam on nõus andma üle ainult osa 27 hektarist (8 hektarit), mis Transiidikeskuse juhatuse esimehe Erik Laidvee arvates on kehtiva lepingu tingimuste rikkumine.

Tema sõnade kohaselt ei ole nad seni asja kohtusse andnud, kuna lootsid Tallinna Sadamaga kokkuleppele jõuda. "Isegi osalesime samas hankes ja tegime parima pakkumise. Meil ei jää muud üle, kui minna kohtusse," ütles Laidvee.

"Muuga CT ei ole seda ala projekteerinud," teatas Tallinna Sadama kommunikatsioonijuht Sven Ratassepp. "Kunagi projekteerisid nad ala enda laiendamiseks ning on selle ka juba saanud. 27 hektari suuruse ala projekti tellisime aga meie."

Nagu seletas tollane transpordiminister Raivo Vare, ei saanud Muuga CT taotleda 27 hektarit, kuna esialgu ei olnud ala täpne suurus teada. "Varem oli Muuga CT terminalist itta jääv ala tühermaa. Siis ehitati sinna söeterminal ning selle ja CT vahele tekkis tühi maa," ütles Vare.

Vare sõnul ei tahtnud keegi tol hetkel seda ala endale, kuna sadam veel ei teadnud, mida sellega teha. Siis otsustas Tallinna Sadam ehitada konteineri-, metalli- ja vedelkeemiaterminali ning laiendada raudteejaama. "Pärast seda hakkas projekt liikuma ja Muuga CT-l tekkis selle vastu huvi," meenutas Vare.

Tema sõnul sai 27 hektarit selgeks alles siis, kui sadam taotles Euroopa raha eraldamist.

Ratassepp on hämmeldunud, milleks Muuga CT tahab oma ala laiendada. Selle olemasolev võimsus lubab töödelda 450 000 TEUd, samas kui 2010. aastal töötles terminal ainult 150 000 TEUd. "Neil ei ole veoseid, milleks on neile veel 27 hektarit vaja?" küsis ta.

Laidvee arvates võivad nii arutada ainult täielikud võhikud. "Tingliku konteinerite arvu saamiseks, mida suudab sadam töödelda ohutult ja kvaliteetselt, tuleb 450 000 TEUd korrutada umbes 0,6ga. Teie auto võib ehk ka arendada kiirust 200 km/h, kuid kas teie hakkate nii kihutama?" tõi Laidvee võrdluse.


Mis on mis
   * Rail Garant Raudteeveeremite omanikke ja operaatoreid ühendav grupp. Ettevõtte puhastulu 2010. aastal oli 30 miljonit eurot. Ettevõttel on umbes 20 000 vagunit. Ettevõttes töötab 217 inimest.

    * Muuga CT Muuga sadamas asuva konteineriterminali omanik. Terminali võimsus on 450 000 TEUd aastas. 2009. aasta kaubakäive oli 1,829 miljardit  tonni. Töödeldi 131 000 TEUd. Ettevõtte 2009. aasta puhastulu oli 2,07 miljonit eurot. Pakub tööd 150 inimesele.

Allikas: ametlikud veebilehed ja Äriregister

Taust
    * Rail Garant investeerib 60 miljonit Rail Garandi esialgsete arvestuste kohaselt investeeritakse terminali 60 miljonit eurot. Terminali võimsus peaks tulema 360 000 TEUd, sh 100 000 TEUd tagab vedelkeemia vedu, 100 000 TEUd on tavalised konteineriveod ja 160 000 TEUd spot-turg. Ettevõte kavatseb töödelda selliseid tahkeid veoseid nagu kautšuk ja polipropüleen. Vedelveosteks oleksid butadieen, stüreen, fenool, monoetüleenglükool, tehnilised piiritused jne. Ettevõtte kinnitab, et need ained ei ole toksilised ega kujuta keskkonnale ohtu.
    * Muuga CT investeeringute summat ei avalda, kuid see peaks olema vähemalt 70 miljonit eurot, kuna esialgse plaani kohaselt iga sadama investeeritud eurole peab tulevane operaator vastama oma euroga. Tallinna Sadam juba kulutas terminali infrastruktuurile miljard krooni. Seega uus operaator peab panema vähemalt sama palju juurde.

Osale arutelus

  • Jaroslav Tavgen

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.2013212
Brasiilia reaal BRL 4,26 0.0845467
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0357818
Filipiinide peeso PHP 59,76 0.516383
Hiina jüaan CNY 7,71 0.1948913
Hongkongi dollar HKD 8,93 -0.0984527
Horvaatia kuna HRK 7,43 -0.0363489
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0523834
India ruupia INR 80,93 0.0593435
Indoneesia ruupia IDR 16138,24 0.3193287
Islandi kroon ISK 137,63 -0.5491726
Jaapani jeen JPY 124,13 -0.1528314
Kanada dollar CAD 1,51 0.1853814
LAV rand ZAR 15,64 0.298184
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,68 0.1935418
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.0085435
Mehhiko peeso MXN 21,65 0.5769901
Norra kroon NOK 9,74 0.0503535
Poola slott PLN 4,29 0.1120893
Rootsi kroon SEK 10,27 0.1560108
Rumeenia leu RON 4,69 0.0896057
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.0453309
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.7574901
Šveitsi frank CHF 1,13 0.3013383
Taani kroon DKK 7,46 -0.0441927
Tai baht THB 36,14 -0.0107914
Tšehhi kroon CZK 25,54 -0.0078318
Türgi liir TRY 6,09 0.1810133
Ukraina grivna UAH 31,89 -0.2833322
Ungari forint HUF 319,38 -0.6099459
USA dollar USD 1,14 -0.1052909
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.3389831
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.1061051
Vene rubla RUB 75,54 0.0117834

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019