Autor: Jaana Pikalev • 25. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna osaluse kogumaksumus on 100 000 eurot, millest välistoetus moodustab 85 000 eurot ja Tallinna linna omafinantseering 15 000 eurot. Projekt viiakse ellu aastail 2011-2013.

Projekti eesmärgiks on rajatava Rail Baltica raudteetrassi vahetusse lähedusse jäävate linnade jätkusuutlikkuse tugevdamine infrastruktuuri, teenuste ja koostöö vallas, et raudtee tulekuks ja raudteekoridori kujunemiseks valmis olla.

Rail Baltica raudteekoridor on tulevikus 50 miljoni elanikuga kasvupiirkond. Projekti „Rail Baltica kasvukoridor“ keskseks sisuks on Rail Baltica poolt läbitavate linnade koostöö.

„Seoses Rail Baltica rajamisega tuleb analüüsida, mida raudtee rajamine linnadele kaasa toob, milliseid tegevusi on vaja planeerida ning mida on otstarbekas ühtlustada kogu raudteetrassi ulatuses,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Projekti raames viiakse läbi uuringud, kus selgitatakse erinevate huvigruppide ülesandeid, vajadusi ja koostööd, analüüsitakse reisiplaneerimise süsteeme ja võimalikku ühendamist kogu koridori ulatuses, käsitledes kõiki olemasolevaid ühistranspordi liike, kaardistatakse olemasolevad logistikakeskused ja analüüsitakse edaspidiseid vajadusi.

Ühtlasi võimaldab projekt alustada linnale vajaliku infrastruktuuri objekti (nn Ülemiste terminali) planeerimismenetlust, mille lõpptulemuseks on omavahel loogiliseks ja toimivaks süsteemiks seotud planeeritav terminal ja olemasolev Tallinna ühistranspordivõrk.

„Vajadus ühtse ühistransporditermnali järele, mis koondaks lennu-, rongi- ja pikamaabussijaamad ning kohaliku ühistranspordi, on Tallinnal sõltumata Rail Baltica rajamisest,“ lisas Aas.