Loe, mida lubab uus koalitsioon logistikale

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica läbirääkimisdelegatsioonid jõudsid eile kokkuleppele uue valitsusliidu 55-leheküljelises tegevuskava eelnõus.

Reformierakonna esimehe Andrus Anspi sõnul seab valitsusliidu tegevusprogrammi eelnõu eesmärgiks viia riigieelarve ülejääki hiljemalt aastaks 2014 ja vähendada ülejärgmisest aastast tööjõumakse.

Valik logistikavaldkonna lubadusi koalitsioonileppest:

Eksporti ja ettevõtlust takistavate transpordi pudelikaelte kaotamine.
- arendame lennuühendusi eesmärgiga, et Tallinnast saab kõigisse suurematesse Euroopa ärikeskustesse lennata põhimõttel „hommikul sinna, õhtul tagasi“

- koostöös Poola, Läti, Leedu ja Euroopa Komisjoniga peame vajalikuks koostada ühiskava Baltimaade paremaks ja kiiremaks ühendamiseks Lääne-Euroopaga maismaad pidi (Via Baltica, Rail Baltica, Tallinn-Varssavi raudteeühendus jm.) ning analüüsime Tallinn-Peterburi reisirongiliini taasavamise otstarbekust.

Ettevõtlustoetuste kasuteguri ning laenude ja garantiide osa suurendamine ekspordi toetamisel:
- maksumaksja rahast makstavatest ettevõtlustoetustest on kasu vaid siis, kui need parandavad Eesti majandusstruktuuri, mistõttu tuleb Arengufondi, EASi, Kredexi ja PRIA kaudu makstavate toetuste maht ja teravik suunata ennekõike alustavate ja eksportivate ettevõtete toetuseks;
- innovaatiliste ja ambitsioonikate ettevõtete sünniks käivitame programmi Start-up Eesti;
- riigieelarve vahendite piiratuse juures peame õigeks järk-järgult liikuda toetustelt laenude ja tagatiste kasutamisele ning keskenduda koostööd ja tootearendust ergutavatele meetmetele.
- Eesti ettevõtete rahvusvahelistumise ergutamiseks  analüüsime omakapitali (private equity) kättesaadavust ning vajadusel  arendame edasi Sihtasutus  Kredexi tooteportfelli  ületamaks omakapitali pakkumisel esinevaid turutõrkeid.

Valitsusliidu transpordipoliitika eesmärk on kindlustada inimeste ja kaupade vaba, mugav, kiire ja taskukohane liikumine Eestis ning Eesti ja muu maailma vahel.
Hästi korraldatud transport parandab inimeste heaolu ja tõstab majanduse võistlusvõimet. Inimeste vaba liikumine pole mõeldav ilma transpordivõrgustike ja -vahenditeta. Teede ja tänavate võrk, nende kvaliteet ja korrashoid on Eesti-sisese liikluse jaoks võtmetähtsusega.

Eesti inimeste vaba liikumise kindlustamisel ja majanduskasvu soodustava transpordipoliitika rakendamisel lähtub Valitsusliit järgmistest põhimõtetest:

Põhjamaade tasemel teedevõrgu väljaehitamine:
a. kehtestame teedeehitusnõuded, mis kindlustavad meie teed kasutusmugavuselt ja vastupidavuselt Põhjamaade tasemel teekattega. Ajakohastame talviseid teehoiunõudeid ja tõstame teehoolde võimekust erioludes;
b. jätkame riigi kruusateede katmist tolmuvaba kattega, kasutades Põhjamaade tehnoloogiaid. Koostame ja rakendame riikliku programmi ”Eesti teed tolmuvabaks aastaks 2030”;
c. jätkame Tallinna ja Tartu ringtee, Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist, Saaremaa püsiühenduse rajamist ning Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimist;
d. jätkame riigimaanteede hooldamist ja remonti pikaajalise riikliku teedehoiukava alusel.

Ühtse ja kasutajale mugava elektroonilise piletisüsteemi loomine: Eesti rakendab liikluse korraldamisel kõiki moodsaid infotehnoloogilisi vahendeid. Loome reisijatele mugava võimaluse teabe saamiseks ja piletite ostmiseks mistahes Eesti piires liikuvale ühistranspordivahendile ühest kesksest veebikeskkonnast.

Ühistranspordi arendamise kõrval jääb Eestis liiklemisel väga oluliseks maanteetransport:
- Eesti hõreda asustuse ja traditsioonide tõttu jääb Eesti perede peamiseks liikumisviisiks maanteetransport. Sõiduautosid ei maksustata;
-  tõstmaks maanteetranspordi tõhusust kaubaveol peame oluliseks koostada uuringutele tuginev kava selleks, et vähendada Eesti põhilistel kaubaveotrassidel veokite massipiirangut.

Kõrvuti autoliikluse parandamisega teeb Eesti valitsus kõik selleks, et vähendada autode kasutamise sundi:
- arendame kvaliteetset ühiskondlikku transporti nii maal kui linnas, et oleks tagatud piisav ühendus kõigi Eesti paikadega ning bussi- ja rongitranspordi parem haakuvus;
- tõstame reisirongiliikluse tihedust, et maksimaalselt ära kasutada kiiremate rongide võimalusi;
- mõjutame linna- ja elamuehitust selliselt, et vahemaad töö- ja elukohtade, kaupluste ja elukohtade, koolide ja lasteasutuse ning elukohtade vahel väheneksid;
- osaleme Euroopa Liidu programmi „Tark linn/Smart City“ loomisel. Valime linna, kus pilootprojektina toetame linnaplaneerimise põhimõtete juurutamist, mis vähendavad sunnitud liiklemise vajadust ja pakutakse elukohti, mille suhtes  töökohad, teenindusasutused, lasteasutused on paigutatud võimalikult mugavalt. Ühtlasi on "Tark linn" ka energia kokkuhoiu ja keskkonnahoiu programm.

Liiklusohutuse suurendamine:
- Eesti valitsus koostab Eesti rahvuslikku liiklusohutusprogrammi aastateks 2015-2025, et viia liiklusohutus Eestis Põhjamaade tasemele;
- varustame põhimagistraalid vajalike barjääride, peale- ja mahasõitudega, et need oleksid läbitavad ühtlase kiirusega ning jätkame põhimagistraalide ohtlike lõikude ja ristmike valgustamist;
- jalakäijate ja jalgratturite ohutuse suurendamiseks jätkame kergliiklusteede arendamist;
- liiklusohutuse suurendamiseks on oluline roll liikluskasvatusel, teehoiul ja järelevalvel;
- sujuva ja turvalise liiklemise kindlustamiseks rakendame aktiivselt EL Intelligentse Transpordisüsteemi (ITS) projekti tulemusi, muuhulgas infotehnoloogilisi ja sotsiaalmeedia lahendusi kodanike ohutuse ja liiklusmugavuse parandamiseks.

Eesti lennuühenduste oluline parandamine:
- Eesti lennunduspoliitika lähim suur eesmärk on võimalus lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse ja tagasi ühe päeva jooksul;
- Eesti kui sihtkoha reklaamimisel ühendame EASi, Tallinna Lennujaama ja lennukompaniide jõud. Pikaajalisemaks eesmärgiks on muuta Tallinna lennujaam Põhja-Euroopa Aasia-suunaliste lendude keskuseks;
- Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Ühtse Taeva projektis.

Kaubandussuhete arendamine meritsi ja maismaal:
-  mereriigina peab Eesti ära kasutama Tallinna Sadama eelised regioonis. Kavandame jäämurdevõimekuse suurendamist Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendite toetusel. Meretranspordi, -turismi ja -hariduse edendamiseks kiidame Riigikogus heaks Eesti Merenduspoliitika. Laevade Eesti lipu alla registreerimine peab olema mugav, kiire ja vähese bürokraatiaga;
- tõstatame Venemaa-poolsed piiriületusprobleemid Venemaaga peetavatel kõnelustel ja EL sellesisulistel foorumitel. Niisamuti peame oluliseks saavutada kokkulepe Venemaaga veokvootide suurendamiseks maismaatranspordis.

Kaasaegse maismaaühenduse rajamine Eesti ja Lääne-Euroopa vahel:
- seame sihiks, et aastal 2014 saab uute rongidega Tallinnast Tartusse sõita alla kahe tunniga ning tiheneb sõidugraafik;
- koostöös Poola, Läti, Leedu ja Euroopa Komisjoniga peame vajalikuks koostada ühiskava Baltimaade paremaks ja kiiremaks ühendamiseks Lääne-Euroopaga maismaad pidi (Via Baltica, Rail Baltica, sealhulgas Tallinn-Varssavi raudteeühendus jm.);
- analüüsime Tallinn-Peterburi reisirongiliini taasavamise otstarbekust.

Eesti-sisese veeliikluse edendamine ja väikesadamate arendamine:
- konkurentsi tagamiseks praamide üleveoliinidel käsitleme Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liine eraldiseisvatena. Kavandame riikliku tellimusena Rohuküla-Heltermaa liinile sobivate laevade soetamist Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendite toel. Ehitame valmis laevad ühenduse pidamiseks Kihnu, Ruhnu, Abruka, Vormsi ja Prangliga;
- siseturismi elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks investeerime EL vahendeid väikesadamate arendamiseks;
- kaalume ajaloolise siseveetee Peipsist Pärnu jõele taastamist ning EL koostööprogrammi abiga arendame Peipsi veeturismi võimalusi nii Soome kui Venemaa suunas.

Läänemere laevaliikluse turvalisuse suurendamine:
- Jätkame aktiivset koostööd Helcom`iga (Helsinki Commission) Läänemere laevaliikluse turvalisemaks muutmiseks ja Läänemere reostatuse vähendamiseks.

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0315577
Brasiilia reaal BRL 4,24 -0.0353682
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102302
Filipiinide peeso PHP 59,43 0.1567319
Hiina jüaan CNY 7,71 -0.0350045
Hongkongi dollar HKD 8,95 -0.0256998
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0067357
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.0714728
India ruupia INR 81,10 -0.0209563
Indoneesia ruupia IDR 16066,76 -0.035029
Islandi kroon ISK 138,32 0.0361611
Jaapani jeen JPY 123,82 -0.1371078
Kanada dollar CAD 1,51 -0.0528541
LAV rand ZAR 15,67 -0.005744
Lõuna-Korea vonn KRW 1281,42 0.0937339
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.0149512
Mehhiko peeso MXN 21,63 -0.1642991
Norra kroon NOK 9,74 -0.0666995
Poola slott PLN 4,29 0.0256404
Rootsi kroon SEK 10,23 0.0175936
Rumeenia leu RON 4,68 -0.014964
Singapuri dollar SGD 1,55 -0.0840173
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0112714
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0621118
Taani kroon DKK 7,46 0.0093811
Tai baht THB 36,41 0.0588078
Tšehhi kroon CZK 25,54 0.0235027
Türgi liir TRY 6,21 -0.025767
Ukraina grivna UAH 32,01 -0.0349765
Ungari forint HUF 322,90 0.0340779
USA dollar USD 1,14 -0.0613282
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 -0.1374612
Valgevene rubla BYN 2,46 0.0162661
Vene rubla RUB 76,43 -0.024852

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019