Eesti vedajad töömahu kasvust kasumit välja ei pigistanud

Eesti veondusettevõtted tegid möödunud aastal küll rohkem tööd, kuid teenisid töö ja käibe kerkimisest kokku siiski kahjumi.

Eesti vedajate kaubaveo maht tonnkilomeetrites kasvas möödunud aastal eelmise aastaga võrreldes 8%, peamiselt rahvusvaheliste mere- ja raudteekaubavedude mahu suurenemise tõttu, teatab Statistikaamet.

Kuigi esialgsetel andmetel lõpetasid veondusettevõtted möödunud aasta 78 miljoni euro suuruse (1,2 miljardi kroonise) kahjumiga, oli kahjum varasema aastaga võrreldes oluliselt väiksem. Veondusettevõtete müügitulu oli 1,7 miljardit eurot (27 miljardit krooni) ehk 16% suurem kui 2009. aastal.

Veondusettevõtted said üle poole tulust kauba- ja viiendiku sõitjateveost. Varasema aastaga võrreldes kasvas tulu kaubaveost viiendiku ja sõitjateveost kümnendiku. 2010. aastal doteeriti sõitjatevedu ligi 85 miljoni euro (1,3 miljardi krooni) ulatuses, mis oli 4% vähem kui aasta varem.

Veondusettevõtted vedasid 2010. aastal ligi 79 miljonit tonni kaupa ehk 17% enam kui aasta varem. Veosekäive ulatus 14,5 miljardi tonnkilomeetrini ja selle kasvu mõjutas enim vedude kasv mere- ja raudteetranspordis, vastavalt 62% ja 12%. Maanteekaubaveo ettevõtete veosekäive kahanes 5%. Rahvusvaheline vedu andis 85% kogu veosekäibest ja kasvas aastaga kümnendiku, riigisisestel kasvas 1%.

Veondusettevõtete teenuseid kasutas ligi 174 miljonit sõitjat, neist enamik riigisisestel vedudel. Sõitjatevedu vähenes aastaga 8%. Linnaliine ehk o linnaliinibusse, tramme ja trolle kasutas ligi 134 miljonit sõitjat, mis on 11% vähem kui aasta varem. Sõitjate arv muudel riigisisestel bussivedudel suurenes 4%, kuid vähenes riigisisestel mere- ja raudteevedudel vastavalt 3% ja 2%. Riigisisestel lendudel kasvas sõitjate arv 15%, kuid ulatus vaid 27 000ni. Rahvusvahelistel vedudel oli ligi 7,4 miljonit sõitjat, merevedu andis sellest ligi 80%. Rahvusvahelistel vedudel oli sõitjaid 5% enam kui aasta varem.

Veondusettevõtete sõitjakäive kasvas aastaga 2%, rahvusvahelistel vedudel 11%.
Veosekäive on kaubaveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites. Üks tonnkilomeeter on ühe tonni kauba vedamine ühe kilomeetri kaugusele.

Maanteevedajate veosekäive ulatus mullu 6, raudteel 6,6 ja mere- ning õhuvedudel 1,9 mld tonnkilomeetrini.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.044039
Brasiilia reaal BRL 4,25 -0.112729
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.066452
Filipiinide peeso PHP 59,66 0.3565902
Hiina jüaan CNY 7,70 0.0831536
Hongkongi dollar HKD 8,93 -0.0928588
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0915455
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0071432
India ruupia INR 81,20 0.3931508
Indoneesia ruupia IDR 16142,51 0.3458721
Islandi kroon ISK 138,27 -0.0867115
Jaapani jeen JPY 123,82 -0.4021879
Kanada dollar CAD 1,51 0.1456568
LAV rand ZAR 15,63 0.2494485
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,63 0.111267
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.0064077
Mehhiko peeso MXN 21,53 -0.0009291
Norra kroon NOK 9,75 0.163392
Poola slott PLN 4,28 0.0303575
Rootsi kroon SEK 10,28 0.2125647
Rumeenia leu RON 4,68 -0.0917392
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.0064758
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0791408
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0088629
Taani kroon DKK 7,46 -0.0843678
Tai baht THB 36,10 -0.1140014
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0156635
Türgi liir TRY 6,11 0.5381033
Ukraina grivna UAH 31,94 -0.114146
Ungari forint HUF 321,76 0.1307027
USA dollar USD 1,14 -0.1140651
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.4460303
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.0285668
Vene rubla RUB 75,64 0.1469615

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019