Autor: Jaana Pikalev • 23. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kallim kütus on keskmise pere rahakotist viinud sadu eurosid

Viimase kahe aasta jooksul aset leidnud kütusehindade kiire tõus on perelt, kus autoga sõidetakse päevas 40 kilomeetrit, viinud kahe aastaga pea 450 eurot.

 „Kütusehinnad muutuvad vähehaaval ning see ei pruugi igapäevase tarbimise puhul isegi kohe tunda anda. Siiski on energiahindades selge kasvutrend ja kui vaadata hinnamuutust veidi pikema perioodi jooksul, on lisakulu olukorras, kus palgad ei ole kasvanud, autoomanike jaoks väga suur,“ rääkis Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu.

Autokütus kallines märkimisväärselt 2009. ja 2010. aasta võrdluses, ent hindade kasv on olnud kiire ka käesoleval aastal. Tänavu märtsikuus ostetud bensiini E95 hind on võrreldes paari aasta taguse hinnatasemega 51% ehk 42 senti kõrgem, bensiin E98 aga 45 eurosenti. Diisliliitri hind on kahe aastaga kasvanud 46 eurosendi võrra.

„Kui võtame arvutuse aluseks auto, mille bensiinikulu on keskmiselt 7 liitrit 100 kilomeetri kohta, ja eeldame, et autoga sõidetakse iga päev umbkaudu 40 kilomeetrit, tõi hinnatõus eelarves kaasa lisakulusid 2009. aastal ca 300 eurot, mullu aga 150 eurot. Kui aga autoga sõidetakse päevas rohkem – näiteks maal elavad pered, kes käivad maakonnakeskuses tööl – on hinnatõusust tulenevad lisakulud märkimisväärselt suuremad. Nii on auto puhul, millega sõidetakse päevas keskmiselt 80 kilomeetrit, hinnatõusust tulenev täiendav kulu viimase kahe aasta jooksul olnud umbkaudu 900 eurot,“ lisas Suitsu.

„Nii kallinev kütus kui vajadus säästa keskkonda võiksid panna inimesi mõtlema, kuidas säästlikumalt sõita ja vähemate sõidukilomeetritega toime tulla,“ rääkis Suitsu ja tõi näite, et näiteks tühja autoga pikemate vahemaade läbimine on üsna ebamõistlik. „Inimesed võiksid silmad lahti hoida ning selle asemel, et igaüks oma autoga edasi-tagasi sõidaks, võimalusel naabrite või sõpradega ühiselt tööle ja tagasi sõita,“ lisas ta. 

Linnades elavatel inimestel aitab autokütuselt säästa ka lühemate otsade puhul ühistranspordi ja  jalgratta kasuks otsustamine. Linna lähedalt tööl käijate jaoks võib olla abiks ka pargi ja sõida süsteemi kasutamine, mis võimaldab auto jätta äärelinna parklasse ja sealt edasi liikuda ühistranspordiga.“ Lisaks kütusekulule tuleb linnades autoga liigeldes sageli arvestada ka üsna kõrge parkimistasuga,“ tõi Suitsu välja veel ühe autoomaniku lisakulu.

 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077