EASi toetus loob eelduse üle 2500 töökoha loomiseks

EAS otsustas piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme raames toetada seitset ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendamiseks esitatud projekti kokku kaheksa miljoni euroga.

„Kokku aidatakse toetuse abil kaasa ca 130 ha maa-ala ettevalmistamisele ettevõtluseks ning investeeringu tulemusena luuakse eeldused kuni 2672 töökoha loomiseks,“ kommenteeris otsuseid EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor Monica Hankov. „Arvestades piirkondi, kuhu need võimalused luuakse, on tegemist väga olulise piirkondliku ettevõtluse edendamise ja uute töökohtade loomise soodustamisega,“ rõhutas Hankov. Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

"Tööstusalade programmi mõte on toetada ettevõtluse arengut linnades ja keskustes väljaspool Tallinna ja Tartut ning luua uusi töökohti nende keskuste ja tagamaade elanikele. Just heade  töökohtade olemasolu on regionaalpoliitika võtmeküsimus, sest seal, kus on tööd, soovivad inimesed ka elada. Nii tagame, et kogu Eesti areneb ühtlasemalt," ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Taotlusi sai esitada kuni 1. detsembrini 2010. Kuna toetust väärivaid taotlusi laekus rohkem kui meetme eelarve võimaldas, suurendas regionaalminister vooru eelarve 8 mln euroni. Kokku ületas taotletav kogusumma ettevõtluskeskkonda arendavate projektide jaoks ette nähtud eelarvet 6,39 mln euroga

Meetme raames toetati tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri nagu juurdepääsuteede, vee- ja kanalisatsioonitrasside, maaparandussüsteemide, välisvalgustuse, elektri- ja sideliinide ning küttetrasside rajamist.

Toetuse saajad
 
Keila linnavalitsus
Keila Tööstuspiirkonna arendamise projekt
Toetus 1 769 003,57 eurot

Keila tööstuspiirkonna arendamisel luuakse projektiga eeldused 43,2 hektaril asuva 25 erineva kinnistu teenindamiseks. Eeskätt sobib see spetsiifilistele logistika- ja tootmisettevõtetele, kelle tegevuse hulka kuulub m.h raudteel liikuva kauba käitlemine. Lisaks saab piirkonnas laiendada ka teravilja töötlemist ja ladustamist. Arvestades olemasolevate ettevõtete tootmisprofiili, on võimalikeks kasusaajateks ka elektroonika- ja muud tööstusettevõtted, samuti Keilat ümbritsevad kohalikud omavalitsused, kuivõrd piirkonda lisandub üle 300 töökoha.
 
Paldiski Linnavalitsus
Paldiski ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri väljaarendamine
Toetus 377 977,81 eurot
 
Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus
Narva logistika- ja tööstuspargi infrastruktuuri rajamine
Toetus 2 139 036,51 eurot
 
Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus SA
Painküla tööstusala I etapi väljaarendamine
Toetus 2 195 105,74 eurot

Jõgevamaale Painkülla luuakse raudteeühendus põhiraudteega, mis loob uuele tööstusalale asuvate ettevõtjate jaoks võimaluse transpordikulude optimeerimiseks, et muuta Jõgevamaa konkurentsivõimelisemaks.
 
Põlva Linnavalitsus
Infrastruktuuri väljaarendamine endisel Põlva KEK-i territooriumil
Toetus 840 260,77 eurot
 
Mittetulundusühing TÖÖSTUSPARK INTEC-NAKRO
Kahe küttesüsteemi torujuhtme ehitamine Balti Elektrijaamast kuni MTÜ Tööstuspark Intec-Nakro soojasõlmeni
Toetus 402 847,07 eurot

Nakro tööstuspargi edasise arendamise üheks takistuseks oli kujunenud ebaefektiivne küttesüsteem. Rajatav küttesüsteem võimaldab tagada soojustootmise madalama hinnaga, sest soojakaod muutuvad minimaalseteks. Nakro tööstusalal tegutseb 36 ettevõtet, töötajate üldarvuks on ligikaudu 1000 inimest.
 
Virumaa Tööstuspark MTÜ
Virumaa Tööstuspargi I etapi elektrivarustus ja turundus
Toetus 298 905,18 eurot  

Maksimaalne toetussumma  ühe projekti kohta oli kuni 2,2 mln eurot, mis võib moodustada kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme maht perioodil 2007-2013 on 93,7 miljonit eurot (1,46 miljardit krooni). Meetme rakendajateks on siseministeerium ja EAS.

Osale arutelus

  • Kadrin Karner

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0692957
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0445434
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102281
Filipiinide peeso PHP 59,96 0.0433811
Hiina jüaan CNY 7,72 0.0440437
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.0415017
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0094298
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0333556
India ruupia INR 80,92 0.0432708
Indoneesia ruupia IDR 16166,72 0.0439986
Islandi kroon ISK 137,64 0.0145328
Jaapani jeen JPY 124,64 0.0160488
Kanada dollar CAD 1,51 0.099318
LAV rand ZAR 15,71 0.0267395
Lõuna-Korea vonn KRW 1287,96 0.0240749
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0449621
Mehhiko peeso MXN 21,78 0.0482264
Norra kroon NOK 9,73 0.0010281
Poola slott PLN 4,28 0.0677254
Rootsi kroon SEK 10,24 0.0078097
Rumeenia leu RON 4,71 0.055251
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0453339
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0113469
Šveitsi frank CHF 1,13 0.070609
Taani kroon DKK 7,47 0.0187547
Tai baht THB 36,15 0.0439986
Tšehhi kroon CZK 25,56 -0.0312891
Türgi liir TRY 6,05 -0.0297614
Ukraina grivna UAH 31,81 0.0440339
Ungari forint HUF 317,48 0.0788072
USA dollar USD 1,14 0.0439986
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.1185326
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0450432
Vene rubla RUB 75,46 0.0741322

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019