Autor: Tea Taruste, kaasautor • 18. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgnev intervjuu Peep Petersoniga.

Millest koosneb autojuhi töötasu? Kas töötasu makstakse tunnitasu või kilomeetritasu alusel? Paraku on väga levinud palga maksmine kilomeetritasu alusel, kuigi tegelikult rahvusvaheliste ohutusreeglite järgi seda teha ei tohiks. Edumeelsemad firmad on on läinud süsteemile, kus üle poole moodustab siiski tunnitasu ja vaid preemia makstakse välja kilomeetri- ja laadimistasudena.

Kas veofirmad arvestavad reeglina töötasu hulka ka välissõitudel makstava päevaraha? Autojuhtidele meeldiks, kui veofirmad maksaksid raha võimalikult suures ulatuses töötasuna nii, et kättesaadav rahahulk sellest ei muutuks. Tööandjale lisanduksid sellega maksud, töötajale on see aga kasulikum näiteks krediidiasutustega suheldes, haigusrahade maksmisel ja pensionikogumise mõttes.Tuleb teha vahet palgal ja hüvitistel. Seadusandja pole kunagi mõelnud, et välislähetuse päevarahad ongi töötasu – see on ikka mõeldud kompenseerima erakorralisi kulusid, mis välismaal tekivad. Ametlikult peaks autojuht kätte saama vähemalt Eesti keskmise palga. Sellele lisanduvad päevarahad.Viimasel ajal on veoturg käitunud väga äkkiliselt ja närviliselt - nii töö kui tegijate nõudlus ja pakkumine on muutunud mõlemas suunas. Hetkel näib olevat puudu pigem heast autojuhist, sest paljud neist on leidnud endale kriisi ajal heldemad tööandjad väljastpoolt Eestit. Ega kohalik tööandja mehi eriti hoida ei oska. Teisalt ei saa mööda vaadata endiselt suurest tööpuudusest – sealt töötukassa poole pealt tuleb täna igasuguseid üritajaid, kelle seas on ka tublisid mehi, aga kogemust üldiselt napib.Töötasu ei ole viimase poole aasta jooksul väga oluliselt tõusnud. Samas on autojuhtidel ootus palgatõusule, kuna nõudlus veoteenuse järele kasvab ja tööpäevad venivad isegi pikemaks kui seadusesilm kuulda tahaks.

 Kas välislähetuste päevarahade arvestamine autojuhi töötasu hulka on õiglane?

 Kuivõrd on praegu autojuhil võimalik saada konkurentsivõimelist palka, ehk kumb on praegu tugevamal positsioonil - kas autojuht, kes valib endale sobiva palgasüsteemiga tööandja või tööandja, kes ei pea kartma, et autojuht kuhugi mujale läheb? 

Tegelikult nägime sellist olukorda ette juba pea aasta tagasi, kui tellijad agaralt veohindu alla lõid. Mitmed transpordiettevõtted olid sunnitud kärpima palkasid ja koondasid töötajaid. Teised püüdsid kokku hoida maksude ja ohutuse arvelt. Eriti paremate autojuhtide soov oli siirduda rahulikumasse keskkonda tööle või lausa elukutset vahetada.  Kui palju on viimase poole aastaga autojuhtide töötasu ja ootused töötasule kasvanud? 

Kas autojuhtide puuduse taga on lihtsalt see, et veofirmadele makstav veo hind peab tõusma, et oleks võimalik tagasi tuua välismaale läinud autojuhid või polegi meil piisavalt kvalifitseeritud autojuhte? Veofirmadele makstav veohind peab tõusma niikuinii. Samuti on töö eest saadav tasu töötaja jaoks suur motivaator, kuid probleem on siiski laiem. Majanduse tippajal sai mistahes tööandja omapoolseid puudusi ja tegematajätmisi kompenseerida väikse palgasüstiga, kuid lõpuks eelistab töötaja ikkagi stabiilset, hoolivat, korrektset ja jätkusuutlikku tööandjat.

Autor: Tea Taruste