Autor: Rivo Sarapik • 14. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lennulepe Venemaaga viis Eesti uurimise alla
Euroopa Komisjon algatas täna Eesti, Kreeka, Leedu, Malta, Sloveenia ja Ungari suhtes rikkumismenetlused seoses Venemaaga sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingutega.
Komisjon on mures, et lepingud võivad takistada ELi lennuettevõtjate võrdset kohtlemist ja vähendada Euroopa lennuettevõtjate vahelist konkurentsi. Lisaks saab nende lepingute alusel määrata teenustasud Siberist ülelendamise eest, mis võib ELi konkurentsieeskirjade kohaselt ebaseaduslik olla, samuti muuta Aasiasse lendamist kallimaks.
ELi määratud lennuettevõtjad on sunnitud paljude Aasiasse suunduvate lendude puhul maksma tasu Siberist ülelendamise eest, 2008. aastal näiteks ca 420 miljonit USA dollarit, millest enamus läks otse Venemaa lennuettevõtjale Aeroflot.
Euroopa Komisjon leiab, et lennunduslepingutes tuleb kõiki ELi lennuettevõtjaid võrdselt kohelda ning järgida konkurentsieeskirju. Vastasel korral võib mõni ELi lennuettevõtja saada otseste konkurentidega võrreldes ebasoodsama kohtlemise osaliseks või on sunnitud maksma täiendavaid põhjendamatuid tasusid, mis võivad tarbijate jaoks tähendada hinnatõusu.
Tänaseks on enamik ELi-väliste riikidega sõlmitud lepinguid Euroopa Kohtu otsusega vastavusse viidud. Venemaa kuulub nende üksikute riikide hulka, kes ei ole tunnustanud põhimõtet, et kõiki ELi lennuettevõtjaid tuleb kohelda võrdselt, kõik kahepoolsed lennunduslepingud peavad sisaldama ELi määramissätet ning kõiki kahepoolseid lepinguid tuleb kohaldada kõigi ELi lennuettevõtjate suhtes.
Komisjon leiab, et see on vastuolus ELi konkurentsiseadusega, mille kohaselt lennuettevõtjad ei peaks olema sunnitud sõlmima kaubanduskokkuleppeid otseste konkurentidega. Tekkinud olukord on vastuolus ka rahvusvahelise õigusega (Chicago konventsioon). Selliste kahepoolsete lepingutega kehtestatakse ELi lennuettevõtjatele sõltuvalt lennuettevõtja asukohast erinevad tingimused, tekitades seega täiendavaid konkurentsimoonutusi.
Liikmesriikidel on märgukirjale vastamiseks aega kaks kuud. Kui nad ei reageeri nõuetekohaselt, saadab komisjon põhjendatud arvamuse, milles nõutakse, et kõnealused liikmesriigid muudaksid Venemaaga sõlmitud kahepoolseid lennunduslepinguid
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!