Autor: Jaana Pikalev • 3. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kogu aasta lõikes on veokitega toimunud avariide hulk tõusnud aga 36 protsenti – 1953 juhtumini. Sellele tuginedes nõuab Transpordi Ametiühing, et ministeerium sekkuks jõuliselt olukorda. Ametiühing saatis täna ministeeriumile ka omapoolsed ettepanekud liiklusohutuse tõstmiseks.

Transpordi Ametiühingu analüüsi järgi on sagenenud õnnetuste põhjused talvistes teeoludes, veokite rehvides ning juhtide kogemustes. „Statistika näitab, et suveti on veokitega toimunud liiklusõnnetuste arv vähenenud, talveti on aga õnnetuste arvukuse tõus katastroofiline,“ sõnas Transpordi Ametiühingu autojuhtide sektsiooni juht Sulev Paglant. Tema sõnul on peapõhjuseks rasked talvised ilmaolud ja see, et riigis kujundatud teehooldesüsteem ei tule nendega toime.

Teiseks põhjuseks on ebanormaalne olukord veoturul, kus pea kõik ettevõtjad rikuvad konkurentsis püsimiseks ohutusreegleid. „Palgasüsteemid on rajatud kilomeetritasule, mis on Euroopas rangelt keelatud, logistika ei vasta tihti töö- ja puhkeajareeglitele, masinapargi tehniline seisund langeb,” võttis olukorra kokku Transpordi Ametiühingu juhatuse esimees Peep Peterson. Ta lisas, et kuigi konkurents veoettevõtete vahel ei tohi ohustada inimelusid, on adekvaatse järelevalve puudumine tekitanud väga ohtliku olukorra.

Autojuhtide sektsiooni esimehe Sulev Paglandi sõnul sunnib autojuhti ületunde tegema tööandja: „Logistiliselt pannakse autojuhtidele nii suured kohustused peale, et neid pole võimalik lubatud ajaga täita. Samuti on langenud tööjõu kvalifikatsioon seoses paremate juhtide välismaale siirdumisega ja nende asendamisega vähemkogenud tööjõu poolt, kes tuleb hoopis teistelt elualadelt.“

Transpordi Ametiühing pakkus omalt poolt välja ka ettepanekud, kuidas olukorda parandada: esiteks tuleb riiklikult karmistada teede seisundinõudeid ja määrata hoolduseks lisaraha, teiseks luua transpordijärelevalve üksus, mis võiks turult kõrvaldada pidevalt ohutusreegleid rikkuvad ettevõtted ja kolmandaks rajada maanteede äärde strateegilised parklad, kuhu kriitilisel hetkel suunata talverehve mittekasutav raskeliiklus.

„Nägime ka Padaorus, et valmisolek liikluse mahavõtmiseks või ümbersuunamiseks täiesti puudub. Mujal maailmas on see riigi esimene reaktsioon ohtlikele teeoludele,“ rääkis Paglant.

Ametiühng ootab ministrilt kiiret reaktsiooni, et ohtusmeetmetes veel enne lume sulamist kokkuleppele jõuda. „Minister ei saa mingil juhul vastata, et kõik on korras. Seniks jätkame aga avalikkuse teavitamist olukorrast ning otsime lisajõude riigi otsuste mõjutamiseks,” ütles ametiühingu juhatuse esimees Peep Peterson.

Transpordi Ametiühingu autojuhtide sektsioon asus veebruari algul uurima veokitega toimunud liiklusõnnetuste sagenemise põhjuseid. Järeldused ja ettepanekud liiklusohutuse tõstmiseks tehti Liikluskindlustusfondilt saadud andmeid analüüsides ning autojuhtide ja ettevõtjatega suheldes.