Autor: Jaana Pikalev • 2. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praegu veetakse raudteel puitu hinnanguliselt kuni 5 protsenti Eesti siseriiklikust kogumahust ja see osakaal võiks olla tunduvalt suurem. Ka on pikkadel vahemaadel, alates paarisajast kilomeetrist, raudteevedu odavam, ütleb Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase. Hinnale lisanduvad ka argumendid, et raudteetransport on keskkonnasäästlikum, ohutum liiklejatele ning aitab vähendada koormust maanteedele.

"Puiduvedajad on nimetanud raudteele suundumise takistusena vagunite puudust, kuid see ei ole tõsi. Kui puiduvedajad soovivad olla stabiilsed ja konkreetseid mahte tagavad partnerid, siis saab neile tagada ka piisava koguse vaguneid," lisas Glase. 

Seni on puiduvedajad enamasti huvitatud üksikute ebaregulaarsete partiide lähetamisest. Kuna vagunid on kallis ressurss, siis tuleb nad hoida pidevas töös ega ole võimalik kellelegi reserveerida osa vagunipargist teadmata kas ja kui suure intensiivsusega seda kasutatakse ning on loomulik, et raudtee eelistab kliente, kes tagavad stabiilse kaubavoo, selgitas Glase.

EL-i praktika liigub jõuliselt selles suunas, et pikkade vahemaade puhul tuleb kaubavedudes eelistada raudteetransporti maanteevedude arvelt. Seni on mitmetes riikides vabatahtlikult rakendatud maanteedel kaubavedude vähendamiseks administratiivseid meetmeid, näiteks teemaksude kehtestamist raskeveokitele, kuid tulevikus võib see muutuda üldkehtivaks normiks, nentis Glase. 

Eesti Raudteel veeti 2010. aastal 134 000 tonni puitu, aasta varem langetas masu  puidu siseriikliku veomahu 49 000 tonnini. Näiteks 2008. aastal veeti raudteel aga siseriiklikult üle 200 000 tonni puitveoseid.