Autor: Rivo Sarapik • 1. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koormatega metsaveokid panevad liikluse seisma Imaveres, Tartus, Pärnus ja Narva - Tallinn maanteel. 

Kehtiva täismassipiirangu tõttu on ümarmaterjali vedu Eesti Erametsakeskuse andmeil Eestis ebaefektiivne ja konkurentsivõimet pärssiv. 2010. aastal läbi viidud „Puidutranspordi makromajandusliku uuringu“ raames uuriti erinevaid võimalikke autorongide täismassistsenaariume Eesti oludes: 44 t (tänane kehtiv üldpiirang), 52 t ja 60 t.

Uuringu tulemusena leidsid teadlased, et suurema täismassi puhul (60 t) kaasneks vedude majandusliku efektiivsuse kasv ja ainuüksi ümarmaterjali vedudel hoitaks kokku 15,4 miljonit eurot otseseid kulusid aastas, väheneks liiklussagedus ja läbisõit 21 miljoni kilomeetri võrra, paraneks liiklusohutus. Väheneks vedude keskkonnamõju, sealhulgas CO2 emissioon 35% võrra. Koormussageduse vähenemisega kaasneks teekatendi kulumise vähenemine. Uuringus leitakse, et mõistlik on tõsta vedude efektiivsust ning panustada Eesti maanteede infrastruktuuri arendamisse.

Eestis ümarmaterjali veol kasutatavad kaasaegsed metsaveokid on projekteeritud ja ehitatud selliselt, et  täismassi tõstmine 60 tonnini ei vii teljekoormust üle Eestis lubatud normi. Konkurentmaades on lubatud täismass suurem (Soomes ja Rootsis 60 t  ning Lätis lubadega 52 t) ning Soome ja Rootsi suund on tõsta täismassi 70-90 tonnini lisades vastavalt autorongile telgi ja pikkust. Et konkurentsivõimes veel täiendavalt mitte maha jääda, tuleb metsatööstuse hinnangul Eestil oma 44 tonniselt piirangult ülespoole liikuda.