28. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahutused araabia maades jätkuvad, süveneb ka hirm inflatsiooni ees ja sellest tulenev kahju globaalsele konjunktuurile. Ennustatakse, et kui rahutused süvenevad ja levivad, võib maailmamajandust ähvardada järjekordne kokkuvarisemine.

Financial Times meenutab, et kõik viis viimast globaalset retsessiooni on järgnenud nafta hinna tõusule. Nüüd on küsimus, kas kuues on järgnemas. Firmad üle maailma on juba hakanud hoiatama kõrgematest kütusehindadest tulenevate kulude eest.

Eelkõige on tegemist energiaintensiivse sektoriga, nagu lennu- või logistikafirmad. Nii teatas reedel Thai Airways, et vaatab üle kasumiootused seoses kriisi tekitatud mõjuga kütusehindadele. Ka British Airwaysi ja Iberia omanik International Airlines Group teatas, et on tõenäoline, et hinnad tõusevad. USA lennufirmad on hindu juba tõstnud.

Läinud nädalal teatas kasumiootuse vähenemisest logistikafirma FedEx. Kõrge naftahind mõjutab ka autotööstust, eriti USAs. General Motors ja Ford teatasid tooraine hinnatõusust tulenevast kasumi langusest juba aasta lõpul. Tendents jätkub. Nagu kirjutab FT, on USA autotootjad tugevalt sõltuvad pikapautode ja linnamaasturite müügist, mille nõudlus kütusehinna tõusu tõttu tõenäoliselt langeb.

Nagu ütles GM tegevjuht Daniel Akerson, “Energia läheb kallimaks, mis tähendab et me peame selleks valmis olema, kusjuures meieni jõuab see pisut varem kui tööstusse või majandusse.”

Samas tsiteerib Financial Times ka BASFi tegevjuhti Jürgen Hambrechti, kes ütleb, et firma on suutnud enamuse hinnatõusust üle kanda tarbijale juba läinud aastal. Sama ütleb ka USA Dow Chemical, kes ennustab momendil vaid kerget ja ajutist hinnatõusu.

Investorid on veel optimistlikudKui naftahinnad reedel umbes 111.50 dollarile pidama jäid, olid investorid optimistlikud ja ütlesid, et korrektsioon oli vajalik, kuid see võib olla lühiajaline. “Näeme turgu tegutsemas ebakindluse tõttu, mitte fundamentaalsete muutuste tõttu. Tegelikult on praegu mõned head ostuvõimalused,” tsiteeris FT analüütik Jonathan Xiongi. Opeci riigid otsustavad naftatootmist suurendada, hinnad tõenäoliselt stabiliseeruvad ja langevad tagasi 90-100 dollari tasemele.

Liibüa on 1,65 barreliga päevas Põhja-Aafrika suurim naftatootja. Praegu on tootmine suuresti peatatud, välismaised energiakontsernid on rahutuste kartuses oma töötajad evakueerinud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri IEA hinnangul kaotab Liibüa oma päevases naftatoodangus kuni 750 000 barrelit. Saudi Araabia on teatanud, et plaanib selle koguse oma tootmist suurendades asendada. Samas on Liibüa nafta kõrge kvaliteediga ning rikastustehased ei saa seda niisama lihtsalt mõne teisega asendada.

Liibüa kodusõda ei ole ka ainus oht globaalsele naftaturule. Vaatlejad kardavad, et araabia maade revolutsioonid võivad täielikult kontrolli alt väljuda. Nii näiteks on poliitiliselt ebastabiilseim Liibüa naaberriik Alžeeria, aga ka Bahrein ja Jeemen, samuti Omaan. Saudi Araabias on olukord veel suhteliselt rahulik. Kui revolutsioon Pärsia lahe riikides aga levib, võib see kergitada nafta hinda 150 dollarile või veelgi kõrgemale. Kaosesse varisev Saudi Araabia võib koguni kahekordistada naftahindu.

Esimese Lahesõja aastatel 1990-1991 tõusis nafta hind kolme kuuga 150 protsenti. 70ndatel, kui naftatootmine oli takistatud Araabia-Iisraeli sõja ja Iraani revolutsiooni tõttu, tõusid hinnad rohkem kui 200 protsenti.

Autor: Katri Soe-Surén