Kuidas poed jahekauba logistikat ohjavad?

Eesti suuremad jaeketid tõrjuvad kahtlused, et tsentraalse logistika kasutusele võtmisega jõuab kauplustesse korraga liiga suur hulk kaupa, mistõttu ei jõuta jahutatud ja külmutatud tooteid nõuetekohastes tingimustes ladustada.

Pärast artikli ilmumist, mis kirjeldas Eesti jaekettide oma jaotuslogistika trendi, avaldasid lugejad portaali Logistikauudised.ee kommentaarides kahtlust, et jaeketid ei saa sellise logistilise skeemiga töötades hakkama jahutatud ja külmutatud kaupade säilitamisega. Arvati, et ükski jaekett ei ole teinud oma kauplustesse jaheladu, et võtta vastu korraga 17-20 alust jahutatud kaupa, mis uue logistilise skeemi järgi nüüd korraga ühelt autolt maha veeretatakse. Varem tuli kaup erinevatelt tarnijatelt päeva jooksul, seega korraga väiksemates kogustes, mida jõuti kohe ka müügisaali külmlettidesse paigutada.

Jaeketid lükkavad need kahtlused siiski ümber, kinnitades, et igas kaupluses on olemas jahekambrid, kuhu kaup paigutatakse. Suurimaid koguseid tarnib ühte kauplusesse Selver. Olenevalt kaupluse suurusest on seal jahekaupa 10-60 alust ning sügavkülmutatud kaupa 1-10 alust. Selveri avalike suhete juhi Annika Vilu kinnitusel kõike kaupa siiski korraga alati kauplusesse ei saadeta. Kui kaupa on rohkem, siis saadetakse teine auto hiljem. Tallinnas aga ongi kauba tarnimine üles ehitatud kahes osas – hommikuti ja õhtuti, et vähendada hommikust kaubavoogu ja teha kaup kliendi jaoks paremini kättesaadavaks.

Vilu väitel võtab täislastis autolt mahalaadimine aega keskmiselt pool tundi. Sellel ajal töötab auto temperatuuriseade võimsamal režiimil, et tagada kaubaruumis nõuetekohane temperatuur. Kõigis kauplustes on olemas spetsiaalsed jahe- ja sügavkülma laod erinevate kaubakategooriate ladustamiseks, kinnitab Vilu. Ta kirjeldab, et alused viiakse kõigepealt vastavasse lattu ja alles seal toimub kauba vastuvõtu vormistamine. „Varasemalt toimus kauba vastuvõtt küll väiksemate koguste kaupa, kuid aega kulus rohkem, sest autode arv oli kordi suurem,” lisab Vilu.

Rimi keti kauplustes varieerub ASi Rimi Eesti Food kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi andmetel ühte kauplusesse tarnitava jahekauba hulk 1-30 aluseni – väike Säästumarket saab ühe aluse, suur hüpermarket 30 alust korraga. Kui jahekaupa tarnitakse kauplustesse iga päev, siis sügavkülmutatud kaupa kaks korda nädalas ja korraga mahus 1-10 alust kaupluse kohta. Rimidel ja Säästumarketitel on oma jahekambrid ning kaup liigub koheselt kas külmletti või hoiustamisele külmkambrisse, kinnitab Bats.

Ka väiksemaid kauplusi omavatest jaekettidest kinnitatakse, et vajalikud tingimused jahe- ja külmutatud auba ladustamiseks on olemas. „Kuna kaupa tuuakse kesklaost valdavat kõikidesse kauplustesse igapäevaselt, siis tänu sellele just puudub vajadus suuremate koormate järele,” ütleb Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid. Korraga saabub Maxima kauplusesse 4-5 alust, millel olev kaup Erilaidi kinnitusel paigutatakse koheselt kaupluse saali või laos olevatesse külmkambritesse.

ETK logistikadirektori Marko Jõks ütleb, et keskmiselt saadab ETK ladu kauplustesse korraga ligikaudu kolm alust jahe- ja külmutatud kaupa. „Enamusel kauplustel on olemas jahelaod, kuhu autolt mahalaaditav kaup kohe viiakse. Väiksemate kaupluste puhul viiakse aga kaup peale vastuvõtmist külmlettidesse,” kinnitab Jõks.

Jaeketid ei eita, et kuus korra või paar kauplustesse kontrollreide tegeval veterinaar- ja toiduametil on aegajalt siiski väiksemaid ettekirjutusi või märkusi, mis aga korduvkontrolliks on alati kõrvaldatud. Veterinaar- ja toiduametilt kaupluste jahe- ja külmutatud kauba käitlemise kohta reedeks kommentaare saada ei õnnestunud.

LUGEJA ARVAB
• Üldjuhul ongi nii, et jaekaupmees muudab oma nähtavad kulud väga väikeseks, kuid kaup seisab ebasobivates tingimustes (soojas, estakaadil vms). Ükski kett ei ole teinud omale kauplusesse jaheladu, et võtta vastu 17-20 alust kaupa, mis veeretatakse maha ühelt jaotuskeskusest tulnud autolt. Varem tulid erinevate tarnijate autod järjest ning kaubavastuvõtjad ja väljapanijad jõudsid alustel olnud kauba viia leti juurde, kus seda asuti koheselt välja panema. Ootan seda aega, kui veterinaar – ja toiduamet alustab jaekaupmeeste laustrahvimist tahtliku kaupade müügikõlbmatuks mutmise või riknenud kauba müügilhoidmise eest.
Logistikauudised.ee 21.01.2011


TAUST
Veterinaar- ja toiduamet hoiab kauplustel tihedalt silma peal
• Veterinaar- ja toiduamet käib kauplusi kontrollimas graafiku järgi, mis on koostatud kaupluseformaadi riskiastme järgi.
• Säästumarketeid kontrollitakse kord kuus, kuna seal on müügil enamasti pakendatud tooted ja värskete toodete töötlemist ei toimu, ehk riskitegur on väiksem.
• Rimi hüpermarketites tehakse kontrolle 2-3 korda kuus, kuna seal on toidu töötlemise õigus ning seetõttu riskitegur suurim.
• ETK jaeketi kauplustes käib veterinaar- ja toiduamet jahe- jakülmutatud kaupade transporti ja käitlemist kontrollimas vähemalt kord aastas.
Allikad: AS Rimi Eesti Food, AS ETK

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.0503303
Brasiilia reaal BRL 4,28 0.577736
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.0715637
Filipiinide peeso PHP 59,77 0.5399314
Hiina jüaan CNY 7,71 0.1338253
Hongkongi dollar HKD 8,92 -0.1599857
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.052504
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.0119053
India ruupia INR 80,98 0.1149781
Indoneesia ruupia IDR 16128,32 0.2576635
Islandi kroon ISK 137,62 -0.5563986
Jaapani jeen JPY 124,02 -0.2413127
Kanada dollar CAD 1,51 0.112553
LAV rand ZAR 15,68 0.5290361
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,77 0.2005939
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.0704842
Mehhiko peeso MXN 21,74 0.9741934
Norra kroon NOK 9,75 0.1448948
Poola slott PLN 4,29 0.1074189
Rootsi kroon SEK 10,28 0.1950135
Rumeenia leu RON 4,69 0.0469363
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.0647585
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.3617863
Šveitsi frank CHF 1,13 0.2658867
Taani kroon DKK 7,46 -0.0562452
Tai baht THB 36,10 -0.1037634
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0391589
Türgi liir TRY 6,11 0.5232931
Ukraina grivna UAH 31,87 -0.344627
Ungari forint HUF 319,20 -0.6659613
USA dollar USD 1,14 -0.1667105
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.4519774
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.1673196
Vene rubla RUB 75,76 0.3050444

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019