Autor: Rivo Sarapik • 15. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastanutest 79% pidas Saaremaa süvasadama arendamist kaubasadamaks positiivseks ning mitte ükski negatiivseks. Mõju puudumist märkisid 17% ning kindlat arvamust ei omanud 4% vastanutest. Sadama arengu otsest kasu oma ettevõtluse märkis iga teine uuringus osalenud ettevõte.

Uuringu järgi on kaubasadam kasulikum tööstuse ja tootmisega tegelevatele ettevõtetele ning keskmise töötajate arvu ning suurema käibega ettevõtetele. Samuti selgus uuringust, et suuremad ettevõtted on kindlamad, et kui süvasadam saaks võimaluse kaubasadamana tegutseda, mõjuks see ettevõtluse arengule Saaremaal väga positiivselt.

Kaupade liikumine kaubasadamate kaudu on otseselt kasulik igale teisele uuringus osalenud ettevõttele. Üldse poleks kaubasadamast aga kasu 51 protsendile küsitlusele vastanud firmadest.

Uuring tõi välja, et Saaremaa ettevõtete arengut võivad kõige tõenäolisemalt piirama hakata eraldatus mandrist ja hea tööjõu olemasolu. Ühendust mandriga nimetas oluliseks arengu piduriks 39% vastanuist. Järgnesid madal turunõudlus 28%ga ja sobiva tööjõu vähesus 27%ga.

Saaremaa Ettevõtjate Liidu poolt tellitud uuringus osales kokku 71 Saaremaal tegutseva ettevõtte juhti või omanikku. Küsitlus viidi läbi veebruari teisel nädalal ning pool vastanutest moodustasid liidu liikmesfirmad.

Uuringust selgus, et veerand vastanuist kaalub lähiaastail liikumist mõnda uude ettevõtlussektorisse. Ettevõtete poolt mainitud sektorite hulgas olid ka transport ja väikelaevade ehitus.

Eelmise aasta lõpetas kasumiga 78% uuringus osalenuist, kahjumit teenis 11%. Ülejäänud veel ei teadnud 2010. aasta tulemust või ei soovinud seda avaldada.