Tallinnast võib saada keskus Aasia lennufirmale

Tallinna Lennujaam plaanib sel aastal kõigi aegade parimat tulemust korrata ning vahendada 1,8 miljonit reisijat. Edaspidi kasvamiseks otsib õhuvärav aga Aasia lennufirmat, kes looks siia oma keskjaama.

Tallinna õhuvärav alustas tänavust aastat jaanuarikuise 26% reisijatearvu kasvuga. „Näeme, et jääme kasvama pikaks ajaks,“ kommenteeris Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov reedel foorumil "Eesti - Euroopa transpordiühenduste perifeeria". Sel aastal plaanib lennujaam 1,8 miljoni reisijani jõuda ehk korrata kõigi aegade parimat tulemust, 2015. aasta lõpuks aga Tallinnat läbima 2,4 miljonit reisijat. „Ülemist piiri ei ole endale seadnud,“ lisas Sakkov.

Olulise panuse selle aasta kasvu annavad odavlennufirmad, kes paisutavad tänavu reisijate arvu 350 000 võrra, 30 000 reisijat lisandub kruiisilaevadele reisijate ette vedamisest. „Viimane ei paranda küll eestlaste lendamisvõimalusi, aga parandab lennureisijate arvu näitajaid. Kui meil on rohkem reisijaid, on meil rohkem võimalusi siia lennuliine meelitada,“ täiendas Sakkov.

1,4 miljonit elanikku aga seavad kasvule piiri, mistõttu otsib lennujaam suurt Aasia lennufirmat, kes hakkaks Tallinna reisijaid Euroopa lendudeks ette vedama. „Vajame suurt sõpra. Tallinn on Pekingist 25 miili kaugemal kui Helsingi. Lennunduses on see olematu vahe. Meil on olemas täpselt samasugune geograafiline eelis,“ oli Sakkov veendunud. See võib tema sõnul olla Jaapani, Korea või Hiina lennufirma.

Aasia regiooni lennufirmad kasvasid eelmisel aastal kümnendiku võrra, kasvu vedasid eest Hiina ja India. Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni IATA juhi Giovanni Bisignani hakkasid inimesed eelmisel aastal rohkem reisima ja 2009. aastal lennundusajalugu tabanud suurim kukkumine asendus mullu kasvuga. „Maailm liigub taas. Selle aasta väljakutse on see liikumine kasumiks keerata,“ lisas Bisignani.

Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase kabinetiülema Henrik Hololei hinnangul võiks Tallinnast end ka kaubavedudes nn kesklennujaamana arendada.
„Täna saabub väärtuskaupadest Euroopasse 99% lennukitega. Erinevad lennukaubakeskused on harva suured lennujaamad, näiteks Euroopas Belgias asuv Liege, mis ei ole suur linn või lennujaam,“ tõi Hololei näite. Infrastruktuur kaubavedudeks on Eestis tema sõnul juba ja tulevased investeeringud lennurajasse kaotavad ka piirid siin maanduvatele lennukitele ehk saaks vastu võtta ka maailma suuremaid lennukeid.

Sakkovi hinnangul on ideel jumet, kuid see on teostatav vaid siis, kui Eestisse koliks mõni väga suur kaubaomanik, nagu näiteks Samsung, kes tooks siia oma tootmise ja siis veaks komponente ja tooteid. „Kui keegi selline tuleks, siis me loomulikult poeks nahast välja ja teeks nende heaks kõik. Kahjuks on Lennujaamal selliseid otsuseid väga väike võimalus mõjutada.“
Teine variant on keskus valmis ehitada ja siis seda müüma hakata, aga see tähendab miljardeid investeeringuid. „Olen kuulnud, et Ericssonil on mingeid plaane, aga lennujaama võimalus neid mõjutada on väikesed,“ rõhutas Sakkov.


TAUST
Sel aastal tuleb häid uudiseid
- Tallinna Lennujaam räägib pidevalt läbi 30-40 lennufirmaga
- lennujaam otsib suurt Aasia partnerit, kes looks Tallinna baasi
- 2011. aastal hakkab Tallinnast lendama suur vene vedaja
- sel aastal lisandub odavlendajaid
- uudiseid on oodata Berliini liini kohta, kuhu täna Tallinnast otse lennata ei saa
- 2012. aastal toimub Tallinnas Euroopa suurim lennundusüritus, NATO tippkohtumisega võrdne, Routes Europe. Lennundust arutavad 800 delegaati 100 lennufirmast
Allikas: Erik Sakkov

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.1639241
Brasiilia reaal BRL 4,28 0.3166338
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153406
Filipiinide peeso PHP 59,99 0.3160482
Hiina jüaan CNY 7,73 0.3167104
Hongkongi dollar HKD 8,95 0.3151178
Horvaatia kuna HRK 7,45 0.316396
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.3172029
India ruupia INR 81,20 0.3174917
Indoneesia ruupia IDR 16160,89 0.3167003
Islandi kroon ISK 137,78 0.1162622
Jaapani jeen JPY 125,12 0.2965932
Kanada dollar CAD 1,51 0.4050734
LAV rand ZAR 15,78 0.3165442
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,83 0.2931795
Malaysia ringgit MYR 4,69 0.3167334
Mehhiko peeso MXN 21,75 0.2692584
Norra kroon NOK 9,76 0.336233
Poola slott PLN 4,30 0.3169572
Rootsi kroon SEK 10,28 0.2065975
Rumeenia leu RON 4,72 0.2891341
Singapuri dollar SGD 1,55 0.310901
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1700102
Šveitsi frank CHF 1,14 0.3180774
Taani kroon DKK 7,49 0.3738343
Tai baht THB 36,20 0.3167504
Tšehhi kroon CZK 25,64 0.2189125
Türgi liir TRY 6,08 0.3434383
Ukraina grivna UAH 31,86 0.3164198
Ungari forint HUF 318,93 0.3271572
USA dollar USD 1,14 0.0176041
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.0830614
Valgevene rubla BYN 2,45 0.315742
Vene rubla RUB 75,43 0.2657287

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019

ERROR: Macro content/ContentBooks is missing!
ERROR: Macro footer/ReportInappropriateComment is missing!