Autor: Piret Reiljan • 4. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Ettevõtja A ostab Eestis aktsiisilaos kütust ettevõtjalt B.

2. Ettevõtja A nimel lubatakse kütus aktsiisilaost välja vabasse ringlusse ehk temal tekib käibemaksukohustus (kuni aktsiisilaost väljumiseni on tehingud käibemaksuvabad). Aktsiisimaksu tasub ettevõtja A ära, sest muidu poleks võimalik kütust aktsiisilaost väljastada.

3. Ettevõtja A, soetanud kütuse aktsiisilaos käibemaksuvabalt (0% määr aktsiislao siseselt), väljastab pärast kütuse müümist aktsiisilaost välja käibemaksuga arve ettevõtjale C.

4. Ettevõtja A jätab järgmise kuu 20. kuupäevaks käibemaksudeklaratsiooni esitamata või esitab deklaratsiooni õigeaegselt, kuid jätab deklareeritud summa tasumata.

5. Maksuamet reageerib deklaratsiooni esitamata jätmisele või käibemaksu mittetasumisele umbes paar kuud pärast pettuse toimumist, kuid selleks ajaks on ettevõte A oma tegevuse lõpetanud ja firma on sageli liikunud tankistide kätte. Riigil jääb käibemaks saamata, kuna ettevõte A ja tema juhatuse liikmed on varatud.

6. Maksupettuse skeemis luuakse ettevõtte A asemele järgmine "keha" ja skeem algab otsast peale. Kirjeldatud skeemis võib ettevõtja C olla heauskne ostja, aga ka petuskeemi osaline, kui ta on teadlik müüja kavatsusest maksudest kõrvale hiilida. Maksupettusele viitab reeglina suurtest maaletoojatest soodsam hind.

7. Skeemis võib olla lülisid rohkem, näiteks võib aktsiisilaos A ja B vahel ning samuti aktsiisilaost väljapool B ja C vahel olla olla veel firmasid, kellega tehinguid tehakse, et kütuse liikumise kaardistamine võimalikult segaseks muuta.