Väärsi: võõrutame inimesed autost

Kaugliinidel konkureerivad bussifirmad lisaks üksteisele ja rongile ka autoga, leiab ASi SEBE juhatuse esimees Kuldar Väärsi, kes püüab inimesi autost võõrutada. 

SEBE ei ole bussiturul monopol. Isegi kui vaatame vaid kommertsalustel toimivat kaugliiklust, siis kokku on väljastatud 199 liiniluba ning aastas teevad bussid ca 165 000 väljumist. SEBE bussid teenindavad 69 liiniloa alusel ning teevad aastas 63 000 väljumist. See on 35-38% turu mahust – ülejäänud osa turust jaguneb paljude teiste vedajate vahel.

Lisaks kommertskaugliiklusele on väga oluline roll aga avalikul liiniveol, kus riigieelarveliste vahendite toel tellitakse vedajatelt veoteenust. Siin turul on vaieldamatuks valitsejaks Atko Grupp, kes on vedajaks koguni kaheksas maakonnas.

Ega SEBE’l ole selle vastu midagi kui Atko või veel keegi teine ka kommertskaugliinidel senisest rohkem osaleb. Olen arvamusel, et turureeglid võivad olla senisest avatumad. Oluline on, et bussiturul toimetaks rohkem paidlikke ja teenust arendvaid ettevõtteid, kes mõistavad, et ühine eesmärk peab olema bussikasutajate arvu suurendamine.

Riigilt suures mahus avaliku liiniveo toetuse saamine annab aga ettevõttele kommertsliinide turule sisenemisel olulise eelise. Üldkulud ettevõtte juhtimisele ning remondibaasidele on suuresti kaetud juba maakondade teenindamisest saadavate tuludega. Kommertsliinide lisandumisel tuleb kate leida vaid bussidele, remondile, kütusele ning tööjõule mõeldud otsekuludele. Sellised konkurendid on väga ohtlikud just väikefirmadele, kes teenindavad vaid mõne bussiga paari-kolme liini.

Seega on täiesti mõistetav, et seni suuresti avalikke liine teenindanud Atko Grupp, Mulgi Reisid ja Go Bus ihaldavad täiendavat tulu teenida ka kommertsliiklusest.

SEBE pooldab avatud ning vabaturu tingimustes toimivat bussiliiklust, kus erinevate vedajate nutikusest sõltub see, keda reisijad eelistavad. Turureeglid peavad tagama bussiliikluse jätkusuutlikkuse ning reisija jaoks nauditava ja stabiilse teenuse. Päeva lõpuks selgub, milline bussifirma on kõige võimekam klientide teenindamisel ning nende juurde võitmisel.

Muudatused liinilubade andmise põhimõtetes, millest viimasel ajal Atko ja Mulgi Reisid räägivad ei ole aga vaba konkurents. Vaba konkurents ei ole  see, kui teeme turu korraks lahti ja laseme ainult need, kes kõige rohkem kisavad uksest sisse. Seejärel aga paneme ukse jälle kõvasti kinni. Turg peab olema kogu aeg avatud uutele ja nutikatele lahendustele, mis viiksid bussiliiklust edasi.

Turu summeeritud nutikus tuleb suunata bussiliiklust tervikuna pikaajaliselt edasi arendama. Vaba konkurentsi tulemusena peab kasvama inimeste arv, kes bussi oma esimeseks eelistuseks peavad. Lihtsalt reisijate ümberjagamine bussifirmade vahel ei ole pikaajaliselt ühiskonnale lisaväärtust andev tegevus.

Nii Tallinna ja Tartu vahel kui ka mujal ei ole bussi peamiseks konkurendiks teine buss. Võistlus reisija pärast käib ka rongiga ning peamiselt autoga. SEBE on oma eesmärgiks seadnud inimese autost võõrutamise ning bussiga nauditava ühenduse pakkumise erinevate Eestimaa linnade vahel. Buss peab olema mugav, turvaline ning täpne liikumisvõimalus ühest punktist teise. Pakkudes samas ka lisavõimalusi, mis autoroolis puuduvad. Näiteks tasuta WiFi vahendusel oma tööasjad korda ajada või lihtsalt uudiseid lugeda. Möödunud aastal kasvas reisijate arv SEBE bussides ca 9% võrra. Need on paljuski inimesed, kes varem on bussile eelistanud autot.

Avatud kommertsliinide turg peab kaasa tooma seal toimetavate vedajate arvu suurenemise. Kindlasti hoiab ka konkurentsiamet silma peal, et riigilt suures mahus avaliku liiniveo toetuse saamine ei muutuks Atko, Go Bus’i ja Mulgi Reiside jaoks kommertsliiniveol konkurentsieeliseks. Sellise eelise ära kasutamine tooks avatud turu asemel kaasa hoopis selle jagunemise 4-5 suurema vedaja vahel.

Osale arutelus

  • Kuldar Väärsi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.0063967
Brasiilia reaal BRL 4,29 1.4647767
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,88 0.3082335
Hiina jüaan CNY 7,85 0.5109424
Hongkongi dollar HKD 8,84 0.5473747
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0336832
Iisraeli seekel ILS 4,16 0.555408
India ruupia INR 81,95 0.2777744
Indoneesia ruupia IDR 16708,92 0.5811329
Islandi kroon ISK 140,12 1.286685
Jaapani jeen JPY 128,62 0.7441059
Kanada dollar CAD 1,49 0.4442649
LAV rand ZAR 16,30 0.3534004
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,90 0.0790984
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.7603186
Mehhiko peeso MXN 23,08 1.076234
Norra kroon NOK 9,57 0.1611873
Poola slott PLN 4,29 -0.3439381
Rootsi kroon SEK 10,22 -0.4229855
Rumeenia leu RON 4,65 0.0580396
Singapuri dollar SGD 1,56 0.3155793
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.756187
Šveitsi frank CHF 1,14 0.3792556
Taani kroon DKK 7,46 0.0187695
Tai baht THB 37,20 0.0083343
Tšehhi kroon CZK 25,93 0.0771784
Türgi liir TRY 6,19 1.1020588
Ukraina grivna UAH 31,43 0.4346534
Ungari forint HUF 322,60 0.2392568
USA dollar USD 1,13 0.6151377
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 -0.173528
Valgevene rubla BYN 2,41 0.5928029
Vene rubla RUB 76,47 0.4864486

Valdkonna töökuulutused