Autor: Rivo Sarapik • 25. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksuvõlgadega ehk riigile võlgu olevate ettevõtete arv vähenes aastaga 15%, jäädes 6 727 ettevõtteni. Maksehäiretega ehk äripartneritele võlgu olevate ettevõtte arv suurenes vaid 2%, ulatudes 4 091 ettevõtteni. Veel aasta tagasi kasvasid mõlemad näitajad hoogsalt - maksuvõlgadega ettevõtete arv 30% ja maksehäiretega ettevõtete arv 65%.

Maksehäireregistri statistika andmetel on kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete (u 45 088) maksehäirete summa 2010. aasta teisel poolel 132 miljonit eurot (2,1 miljardit krooni) ning maksuvõlgade summa ligi 99 miljonit eurot (1,5 miljardit krooni). Kokku on ligi 11 000-l aktiivsel ettevõttel võlgu 231 miljoni euro (3,6 miljardi krooni) väärtuses.

Majandussektorite lõikes on maksehäiretega ettevõtete arv aastaga enim kasvanud finants- ja kindlustus- (42%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektoris (17%).  Samas on toimunud tubli vähenemine põllumajandus- (-12%), veondus-laondus (-10%) ja tööstussektoris (-2%). Maksuvõlgadega ettevõtete arv on vähenenud kõikides majandussektorites.

 Maksehäiretega ettevõtete arv kasvas ainult kolmes maakonnaas - Hiiumaal (53%), Tartumaal (7%) ja Harjumaal (6%). Maksuvõlgadega ettevõtete arv vähenes seevastu kõikides maakondades – tublimad riigisektori võlgade vähendajad olid Põlvamaa (-30%), Raplamaa (-24%) ning Läänemaa (-21%).

Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal on küll aasta jooksul vähenenud, kuid siiski vajab ligi veerand aktiivselt tegutsevatest Eesti ettevõtetest kõrgendatud tähelepanu neile krediidiga müümisel. Teatud sektorites (majutus-toitlustus, veondus-laondus ja ehitus) ulatub selliste ettevõtete osakaal üle 30 protsendi.