Autor: Rivo Sarapik • 24. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ka import näitas novembris aastases võrdluses endiselt kiiret kasvu (38%), mis tulenes eelkõige eksportkaupade valmistamiseks vajaliku toorme ja pooltoodete sisseveo suurenemisest, kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tänaseid Statistikaameti andmeid. Samas on hakanud tasapisi kosuma sisenõudlus. Eelmise kuuga võrreldes kasvas eksport 2% ja import 5%.

Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli novembris 40,1 miljonit eurot, mis oli aastagusest perioodist peaaegu poole võrra väiksem, kuid sama aasta oktoobriga võrreldes tõusis üle nelja korra. Defitsiiti suurendasid enam keemia- ja plasttooted ning kütused.

Oluliselt kiirenes novembris masinate ja seadmete ekspordi aastane kasvutempo, nende väljavedu oli 2,3 korda suurem kui aasta varem. Mahult oli see samuti kõigi aegade parim tulemus. Ligi viiekordne kasv oli sideseadmete ekspordil, mis moodustasid enam kui kolmandiku kogu masinate ja seadmete väljaveost. Olulisematest kaubagruppidest oli aastatagusest perioodist 2/3 võrra suurem metallide ja metalltoode väljavedu ning peaaegu poole võrra puidu ja puittoodete eksport. Vaid mineraalsete toodete ekspordi kasv oli suhteliselt väike (10%).

Impordis toimusid novembris sarnased muutused ekspordiga. Masinaid ja seadmeid toodi sisse ligi kaks korda rohkem kui aasta tagasi ning metallide ja metalltoodete import kasvas poole võrra. Jätkus ka transpordivahendite sisseveo tugev kasv, samas kõrgajaga võrreldes on mahud veel väiksemad.

Detsembris võib prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude suurenemist. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt detsembris küsitletud tööstusettevõtete osatähtsus, kes ootasid eksporttellimuste suurenemist, tõusis juba veerandini (novembris 20%). Pooled küsitletud ettevõtetest teatasid tellimuste jäämisest tavalisele tasemele, ülejäänud aga olid veel endiselt pessimistlikud. Euroopa Komisjoni poolt avaldatud Eesti majandususaldusindeks näitas detsembris taas tõusu, paranes ka kogu Euroopa Liidu ja euroala majandususaldusindeks. Kõrgem majandususaldus on EL-is Saksamaal ja Rootsis, mis on ka Eesti ühed olulisemad kaubanduspartnerid.