Autor: Rivo Sarapik • 21. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jaekaupmehed on veendunud, et muutus tegi logistika efektiivsemaks ja võimaldab kauplustele operatiivsemaid tarneid. Tarnijad kurdavad muutustest aga logistikakulu tõusu, kirjutab värske Äripäeva infoleht Transport ja logistika.

Kui ETK ja Rimi on kauplusi varustanud enda kesklaost juba mitu aastat, siis tänavu on sellele teele pööranud ka Selver ja leedulaste Maxima. Esimesena teatas muutustest A-Selver. Kevadest hakati jahutatud ja sügavkülmutatud toodete jaotust ja transporti korraldama ühiselt Balbiinoga. Mais alustatud projekti tulemusel ühendati kulude kokkuhoiu eesmärgil kahe ettevõtte jahutatud ja sügavkülmutatud kaupade logistika. Selle tulemusena tekkis A-Selveril tsentraalne logistikaüksus, kust veetakse Selveritele kaupa seitse päeva nädalas, 365 päeva aastas.

Kõikide Selverite sortimendis olevate jahutatud ja sügavkülmutatud kaupade logistika käib nüüd Balbiino territooriumilt. “Kui varem toimetasid hankijad oma tooted üle Eesti kauplustesse oma autodega, siis nüüd korraldatakse kogu jaotuslogistika ühtselt,” selgitas Selveri keti juht Andres Heinver logistikasüsteemis toimunud muudatust. Selveril oli soov parandada tarnete sagedust ja kaupade saadavust.

Tsentraalne logistika tähendaski Selverile täpsemaid prognoose, väiksemat laovaru ning värskemat kaupa lettidel. Heinver selgitas, et jaotuse koondamine annab kulusäästu transpordi korraldamisel, mis omakorda võimaldab suurendada kaupade tarnetihedust. Samuti annab ise logistika korraldamine parema ülevaate kogu tarneahelast ning võimaldab probleemide korral kiiresti reageerida, mis parandab kaupade saadavust.

Maxima oma jaotuslogistika alustas tööd oktoobris. AS Valio Eesti tarnis aasta viimastel päevadel esimest korda oma kauba Maxima jaotuskeskusesse. Varem edastasid Maxima kauplused oma tellimused Valiole, kes komplekteeris need veoringide põhjal ja saatis kauba klientidele.

Valio Eesti müügi- ja logistikadirektori Mati Virvese hinnangul oli see mugav tellijatele ehk kauplustele, kes said anda oma tellimusi kella 14.00ni ja enamasti oli kaup järgmise päeva hommikul kauplustes. Miinuseks võis Virvese sõnul kaupluste poolt vaadatuna olla päeva jooksul saabuv autode arv, mistõttu kulus kauba vastuvõtmisele palju inim- ja ajaressurssi.

Tarnijalt nõutakse iga päev vaid ühe tellimuse täitmist Uue süsteemi järgi saab Valio Maxima kesklaost hommikuti kogu keti koondtellimuse. Kaubad komplekteeritakse ja saadetakse jaeketi kesklattu. Seal toimub erinevate tarnijate kaupade saajapõhine komplekteerimine. Kaubad jõuavad kauplustesse järgmise päeva hommikuks. “Efekt on muidugi selles, et ühe autoga liiguvad kauplusesse paljude hankijate kaubad ning kauba vastuvõtmise protsess kaupluses on selgelt efektiivsem,” möönab Virves.

Virves tunnistab, et tarnijale on uues süsteemis omad plussid. Tarnija juurest jaeketi kesklattu suunduval autol on suur täitumus võrreldes varasema poeringile suundunud veoautoga. Komplekteerimine on tõhusam, kuna endise 50 koha asemel tuleb komplekteerida vaid üks koht. Samas on see Virvese väitel probleemiks töö organiseerimisel, sest kogu töö koondub päevas kolmele-neljale tipptunnile.

Eelmise logistikamudeliga sai koormust jaotada kogu tööpäeva ulatuses. Samuti tekitab uus süsteem paratamatult Valio kauba edasi-tagasi loksutamist mööda Eestit. Tartu lähedal Laeval asuv piimatootja peab oma kauba kõigepealt transportima Tallinnas asuvatesse jaekettide keskladudesse, kust see siis liigub tagasi ka Tartus ja Lõuna-Eestis asuvatesse kauplustesse.´

Nii Selverist kui Maximast kinnitatakse Virvese loetletud hüvesid, mis tekivad tarnijatele uuest logistikasüsteemist. Andres Heinver rõhutab, et kui varem pidi tarnija toimetama kauba oma vahenditega kõikidesse Selveritesse üle Eesti, siis nüüd tuleb tal toimetada vaid üks saadetis Selveri kesklattu.

Heinveri hinnangul peaksid ka tarnijate müügitulemused paranema, sest suurem tarnetihedus ja parem kaupade saadavus suurendab läbimüüki.

OÜ Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid tõstab esile arvlemisel tekkivat tõhusust. Enam ei ole tarnijal vaja esitada igale kauplusele eraldi arveid, vaid saab hakkama ühe koondarvega. Samuti ei pea enam tarnija saadetud masinad seisma kaupluse juures järjekorras, et oodata oma mahalaadimise võimalust. Ei ole vaja sõita ka Eesti kaugematesse nurkadesse, näiteks Narva.

Logistikatasu suurendab tarnijate logistikakulusid. 2006. aastal uuriti Eesti tootmisettevõtete ja kaubandusfirmade logistikakulusid ning võrreldi neid teiste Läänemere-äärsete regioonide ettevõtetega. Eesti tootmisettevõtete logistikakulud olid ühed kõrgemad.

Jaekaubanduse trend võtta jaotuslogistika enda õlule võiks Eesti tootmisettevõtete seisu oluliselt parandada. Logistikategevuste osakaal tootmisettevõttes selle sammu tõttu ehk väheneski, logistikakulud ilmselt aga mitte. Mati Virves on arvamusel, et nende ettevõtte logistikakulud tänavu suurenevad jaekettide ülemineku tõttu oma jaotusele.

Tasuta lõunaid ei ole. Juba 2002. aastast oma jaotuseleüleminekut alustanud Rimi on nüüdseks 90% oma kaupluste tarnetest võtnud enda kanda. Tarnijatele on aga kehtestatud logistikatasu. Rimi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats selgitab, et kui varem transportis kaupu kauplusesse tarnija ja kattis ka logistikakulud, siis nüüd hankija seda enam ei tee ning seepärast ei ole temal ka logistikakulusid.

Kuna logistikat teeb Rimi ise, siis selle eest küsime ka logistikatasu, ütleb Bats. Jaekettide nõudmiste täitmine eeldab olulisi investeeringuid. Samasugune tasustamine kehtib ka lõppenud aastal oma jaotusele üleminekut alustanud Selveri ja Maxima keti puhul. Virvese väitel võibki tootmisettevõtte kulusid suurendada logistikatasu, mis võib olla näites protsent ostukäibest või müügihindadest. “Kõik sõltub sellest, millised tingimused suudavad hankijad läbi rääkida. Jaekettide mõjuvõim läbirääkimistel on aga väga suur,” lausub Virves. Ta kinnitab, et jaekettide logistikatasu arved on tavaliselt suuremad, kui kulus varem hankijal endal kauba toimetamiseks kauplustesse. “Ja ega neid jaekettide tegelikke kulusid ei ole hankijad näinud,” lisab ta.

ASi Rakvere Lihakombinaat logistikadirektor Tarmo Rei on jaekettide suhtes leebem. Ta tunnistab, et tsentraallogistika lepingute läbirääkimised on olnud osapooltele pingelised, kuid ütleb, et lähtutud on siiski eesmärgist, et kauba sortiment ja saadavus poelettidel oleks maksimaalne ning tsentraallogistika hind ei mõjutaks oluliselt

letihinda.

Samas ei ole logistikatasu ainus rahaline summa, millega tarnijatel on tulnud arvestada jaekettide logistika uuendustes. Jaeketid on tootjatele olulise müügimahuga kanalid, mistõttu tuleb jaekettide esitatavaid nõudmisi täita ja selleks teha märkimisväärseid ühekordseid investeeringuid.

Näiteks pidi Rakvere Lihakombinaat tegema Rei sõnul olulisi investeeringuid, süsteemide arendusi ja tööprotsesside muudatusi seoses Rimi tsentraallogistikas kasutatava taara (kastide) kasutusele võtmiseks.

Virves toob aga näite IT valdkonnast. Kõik tellimuste edastamised toimuvad elektrooniliselt. Hankijate seisukohalt oleks hea, kui süsteemid oleksid standarditud. Paraku on aga Virvese väitel iga jaekett üles ehitanud oma unikaalse süsteemi, arvestamata juba eksisteerivate mudelitega.

“Täna on olukord selline, et oleme pidanud investeerima suuri summasid IT arendustesse, et vastata jaekettide nõudmistele,” nendib ta. Jaeketid tõhustavad oma osa tarneahelast ja üritavad suunata hankijatele lisakulusid lepinguliste logistikatasudega, leiab Virves. “Aga ma usun, et aja jooksul loksuvad kulud taas tarneahelas paika,”on ta optimistlik. Tema sõnul on hankijad paratamatult sunnitud tõstma oma toodete väljamüügihindu jaekettidele, et võimalikke lisandunud kulusid tagasi teenida.

Edasi sõltub juba konkurentsisituatsioonist jaekaubanduses, kas jaekett tõstab hindu lõpptarbijatele või võtab hinnatõusu enda kanda. Tulevikus on peamine, et jaeketid ja hankijad hakkaksid tegema tarneahela tõhustamiseks koostööd, räägib Virves. ”Tuleb vaadata kogu tarneahelat tervikuna, mitte ainult üht osa sellest. Selliseid positiivseid näiteid koostööst on teistes Euroopa riikides väga palju.”