Autor: Rivo Sarapik • 20. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Möödunud aasta lõpuks peeti pantvangis 500 merel töötavat inimest. Lunarahadeks kulus Somaalia piraatidele mullu 238 mln dollarit ehk ligi 170 mln eurot. Samas maksab piraatlus maailma kaubandusele ja inimkonnale enam kui vaid kaotatud raha ja kaup.

Patrullidest ja riikide piraadivastastest meetmetest hoolimata kaaperdatakse endiselt aluseid. Somaalial on siin kandev roll. Näiteks kui aastani 2009 olid selle riigi elanikud vastutavad iga seitsmenda kaaperdamise eest, siis 2009. aastal juba enam kui iga teine. MTÜ Peace Through Governance hinnangul ebaõnnestusid riigid piraatluse vastases võitluses. Organisatsioon lõi kokku, kui palju piraatlus maksab.

Rünnakute kulud:

- lunaraha. piraatide nõudmised mitmekümnekordistusid viie aastaga. Keskmiselt küsiti eelmisel aastal laeva vabaks laskmise eest ligi 4 miljonit eurot. Mullune suurim teadaolev lunaraha ulatub aga 6,5 mln euroni.

- kindlustus. kulu aastas kuni kaks miljardit eurot. Hinnatõus tabas enim just sõja ja röövimise-pantvangi võtmise vastu kindlustamise tariife.

- mereväed. Patrullimise kulu Somaalia rannikul umbes 1,5 mld eurot aastas.

- kohtusüsteem. Enam kui 750 Somaaliast pärit piraati mõisteti eelmisel aastal süüdi või ootas oma kohut 11 riigis. Süsteemi kuludeks umbes 20 mld eurot.

- piraatlusevastane võitlus. Probleemile lahendusi otsivad töörühmad nõuavad aastas ligi 20 mln eurot.

- marsruutide muutmine. Aeglased ja kergelt ligipääsetavad alused, mis on enim sihtmärkideks, suunatakse riskipiirkondade läbimise asemel mujale. Kulu kuni kaks miljardit eurot.

Otsene kulu piraatlusest kuni üheksa miljardit eurot.

Otsesele kulule lisanduvad kaudsed kulud nagu Egiptuse ilma jäämine Suessi kanali läbimise tasudest (ca 40 mln eurot aastas), kaubandusmõju Keenia ja Jeemenile (kuni 100 mln eurot), Nigeeria nafta ja kalandusärid kaotavad ligi 30 mln eurot aastas. Lisaks jääb Šeišelli turismi- ja kalatööstusel saamata umbes neli miljonit eurot aastas. Kokku võivad kaudsed kulud ulatuda miljardi euroni aastas.

Kaudsetes kuludes pole aga arvestatud näiteks inimtöötunde ning tööd tegemast takistatud tehnika kulusid.