Lennujaama statistika ei sisalda Eestisse ja Eestist veetud lennukaupasid, mille esimene või siis viimane ots veetakse ratastel ehk autodega, selgitas Koitmäe. "Enamikul lennuliinidest on Euroopas üles ehitatud tihe kaupade etteveo- ja jaotusvõrk autotranspordiga, näiteks valdav enamik Finnairi kaupadest liigub Helsinki vahel autodel ja neid kaubakoguseid Tallinna lennujaama statistika minu teada ei sisalda," lisas ta.
Koitmäe meenutas, et paar aastat tagasi rõõmustas kõiki lennukaubavedude mahtude hüperkiire kasv, kuid täna on see pöördunud languseks. "Mis tõuseb, see langeb. Kahjuks on antud juhul nii, et Tallinna lennujaama kaubavood, millel statistika põhineb, on olulisel määral mõjutatud üksikutest suurematest tegijatest," sõnas Koitmäe.
"Kui nüüd mõni suurem üritaja suudab tekitada märkimisväärse kaubavoo ja kui tegemist on näiteks transiitvedudega Venemaa suunal, siis mõjutab see statistikat olulisel määral," täpsustas ta. Nii toimus ka paar aastat tagasi äkiline kasv ja nüüdne langus on seotud suures osas ühe-kahe kaubakäsitleja mahtudega, rääkis lennuliinide kaubaveo esindaja.
"Kaupu lennutati suurte tšarteritega, näiteks 120 tonni mahutavate Boeing 747F lennukitega. Kui nädalas tuleb sisse kolm sellist lennukit, võib see olla kuni 300 tonni kaupa, mis kehvemal ajal on kogu lennujaama kaubakäive kuus kokku," möönis Koitmäe.
Ta lisas, et viimasel ajal on lennukaupade mahtusid hoidnud lisandumas Eesti uus ekspordimootori Ericssoni. "See on tõsine lisa lennujaama läbivatele kaubamahtudele ja kompenseerib mõnel määral transiitkaupadest tekkinud langust," sõnas Koitmäe.
Tallinna lennujaama statistika kohaselt vähenes 2010. aastal lennukaupade vedu 2009. aastaga võrreldes 43%.