Autor: Anne Oja • 6. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Bussiettevõtte Atko Grupp omanik ja riigikogu opositsioonipoliitik Arvo Sarapuu kommenteeris: „Olukord ei ole mitte ainult jama, vaid lihtsalt uskumatu! See on nii uskumatu, kui üldse olla saab!“

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots saatis mullu majandusministrile Juhan Partsile kirja, kus juhtis tähelepanu, et kui kehtiva seaduse kohaselt saab ametnik uue liiniloa andmist vähemasti kaaluda, siis seaduse uues redaktsioonis öeldakse selgelt, et ei tohi häirida seniste vedajate ärihuvisid. Valdav osa Tallinna ja Tartu, Tallinna ja Pärnu ning Tallinna ja Narva vahelistest vedudest jääb seega Sebe teenindada, kes võib sisulise konkurentsi puudumise tõttu küsida reisijailt ükskõik millist piletihinda.

"Konkurentsiamet peab oluliseks, et vaba konkurentsi põhimõtteid arvestataks ka seaduste kujundamisel. Teatud olukordades võib ettevõtjatevahelist konkurentsi piirata, kuid see peaks olema objektiivselt ja läbipaistvalt põhjendatud,“ kommenteeris Ots, miks muudatusi oluliseks peab.

„Antud juhul on bussiettevõtjate vahelist konkurentsi oluliselt piiratud. Samal ajal jääb aga ebaselgeks, kas ja mil määral tarbija selle eest midagi vastu saab. Seetõttu oleme teinud ettepaneku olemasoleva turukorralduse muutmiseks,“ lisas Ots.

Sarapuu sõnul tegi Sebe omanik Hugo Osula tutvuste ja isikliku sõpruse abil ametnikega ühistranspordiseaduse, mis magusaimad palad n-ö päikese kustumiseni temale jätab. Nüüd takistavat Osula samadele sõprussuhetele tuginedes seaduse muutmist.

Sarapuu sõnul on õigluse jaluleseadmiseks kolm põhimõttelist võimalust. Esimese puhul on liiniload absoluutselt vabad ja bussiettevõtjad veavad nii palju, kui jaksavad. Teisel puhul korraldataks liinilubadele konkursse, kus vedajaile esitatakse teatud tingimused, näiteks et bussid ei tohi olla üle viie aasta vanad. Kolmandal juhul jagataks liinid riigihangetel ning riik toetaks ühistransporti neis suundades, mis mõistliku piletihinna korral ots otsaga kokku ei tule. Sarapuu ise toetab enda sõnul teist varianti ehk teatud aja tagant korraldatavaid liinilubade konkursse.

Riigikogu liige Sven Sester rääkis, et tegi koos Toomas Tõnistega 2009. aasta detsembris ühistranspordi seaduse menetluse ajal muudatusettepaneku, kus pakkus välja, et liiniveol korraldataks avalikud konkursid, kuid kuna majanduskomisjonis jäädi vähemusse, see läbi ei läinud.

„Nii et jah, olen arvamusel, et praegune seadus piirab ettevõtlusvabadust,“ märkis Sester. „Kuna räägime kommertsvedudest, arvan, et ideaalis peaks see turg olema vaba. Ole mees, tule turule ja konkureeri.“

Sester lisas, et kui kommertsvedude turgu päris vabaks ei taheta lasta, oleks kompromissi koht see, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korraldab viieks-kuueks aastaks antavatele liinilubadele konkursse. Selle ajaga peaks bussiettevõtja investeering ennast juba olulises osas tasunud olema, arvas Sester.

„Hetkel on paraku nn isa-poja süsteem ehk kui vedaja ei soovi liiniluba lõpetada, ei ole loa väljastajal nagu alust ka uut konkurssi korraldada. Nii „pärandataksegi“ load põlvest põlve edasi,“ rääkis poliitik.