Autor: Jaana Pikalev • 7. detsember 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

40 aasta pärast saab trammiga kesklinnast Tabasallu, Jürisse, Viimsisse ja Maardusse

Tallinna linna transpordikava kohaselt tuleb rajada uusi trammiliine piirkondadesse, kus on selleks kõige suurem nõudlus. Visiooni kohaselt tuleks 40 aasta pärast ühendada trammiliiklusega Tallinna lähivaldade suuremad tõmbekeskused – Tabasalu, Viimsi, Maardu ja Jüri.

Transpordikava kohaselt lähema viie aasta jooksul ühendatakse kesklinnaga trammiliinid mis sõidavad Lasnamäele, 2020. aastaks aga saavad trammisõiduga linna Mustamäegi elanikud ning turistid sadamast kesklinna.

Järgneb väljavõte transpordikava visioonide elluviimisest:

Väga oluline on rajada uusi trammiliine piirkondadesse, kus seda eeldab sõidunõudlus. Tramm on väga suure veovõimega ühistranspordiliik, mis ei pea sõltuma sõidutee koridorist ning seepärast saab liikuda kiiresti olenemata sõidukite hulgast ja sõiduoludest sõiduteel.

Ühistranspordi väljaviimine sõidutee ristlõikest annab sõiduautodele suurema ruumi liikumiseks, parandades tee läbilaskevõimet, mis omakorda aitab vältida sõidutee laiendamise vajadust. Samuti tekib lisaruum muu ühistranspordi asendamisel sõidutee ristlõikest välja viidud trammiga kergliiklusteede rajamiseks või laiendamiseks. Välja tuleb selgitada kõik trammiteelõigud kus on võimalik tramm eralda muust liiklusest.

Eraldatud trammikoridori puhul tuleb kaaluda erinevaid alternatiive olenevalt piirkonna iseloomust, kas on otstarbekam trammirööbaste ümbruses külvata muru või rajada kõvakattega koridor, mida mööda saavad liikuda vajadusel ka operatiivsõidukid.

Siiski alati ei ole võimalik trammi eraldada muust liiklusest ning samuti ei saa kogu praegust trolli- ja autobussi liiklust asendada rööbastranspordiga, sest trammi infrastruktuuri rajamine on kallis ja seega pole lähiaastatel võimalik kõiki Tallinna piirkondi trammiliinidega ühendada. Alustada tuleb olemasolevate trammiliinide nõudluse väljaselgitamisest, selle alusel ümberkorralduste tegemisest ja Lasnamäele trammiliini rajamisest.

Olemasolevate trammiliinide kasutuse ja opereerimise mugavuse huvides tuleb olemasolevad trammiliinid ümber korraldada.

Trammiliinide lühendamine on otstarbekas kuna lühemad trammiliinid:- võimaldavad paremini järgida nõudlust (trammide arv liinil);- sõidugraafikuid on kergem koordineerida teiste ristuvate ühistranspordiliinidega ümberistumispeatustes;- ühe liini sõiduhäired (teeremont, liiklusõnnetused, suurüritused jmt) mõjutavad väiksemat teeninduspiirkonda.

Trammiliinide nõudluse väljaselgitamiseks tuleb läbi viia vastav uuring.Hinnanguliselt on otstarbekas on luua Viru keskuse ühistransporditerminali vahetusse lähedusse nn trammiring – ühesuunaline trammiliiklus Gonsiori, A. Laikmaa, Narva maantee ja Maneeži tänavatele (vaata joonist 5.2.-2). Selline trammide ühesuunaline ringliiklus aitab kaasa ühistranspordisõlme tekkimisele. Narva maantee trammipeatust läbivad kõik viis trammiliini, ümberistumine ühelt liinilt teisele on kiire ja mugav, millele aitab kaasa tunnipileti propageerimine ja jõudsam rakendamine.

Uued trammiliinid hakkaksid liikuma marsruutidel:

Trammiliin nr 1: Kopli – Balti jaam – Kesklinn – Balti jaam – Kopli (ühes suunas 7,8 km); Trammiliin nr 2: Ülemiste – Kesklinn – Ülemiste (ühes suunas 4,8 km); Trammiliin nr 3: Kadriorg – Kesklinn – Balti jaam – Kesklinn – Kadriorg (ühes suunas 5,6 km); Kadriorust tuleva trammi tagasipöördeks tuleks kasutada Telliskivi ja Reisijate tänavat Balti jaama läheduses.Trammiliin nr 4: Tondi – Kesklinn – Tondi (ühes suunas 4,8 km);Trammiliin nr 5: Lasnamäe – Kesklinn – Lasnamäe (ühes suunas 8,9 km)

Siiski peab täpse trammiliinide marsruudi välja selgitama nõudluse uuring.

Järgmisena tuleb trammiliin viia Mustamäele. Sellega vähendatakse trollibussiliiklust Mustamäel. Trammiliini väljapakutud trass: Maneeži tänav – Gonsiori tänav – A. Laikmaa tänav – Narva maantee – Pärnu maantee – Väike-Ameerika tänav – Koskla tänav – Sõpruse puiestee – Akadeemia tee kuni trollide lõpp-peatuseni. Teiste võimalike trassiettepanekutega saab tutvuda Systra töös „Projekt Tallinna tramm”.

Edasistele trammivõrgu arendustele peab eelnema teostatavus- ja tasuvusuuring, mis näitab ära aasta, mis ajaks on vajalik uue trammiliini rajamine. Transpordikavas esitatud aastaarvud on hinnangulised ja ei põhine tasuvusuuringutel.

Aastaks 2020 tuleb hinnanguliselt ühendada trammivõrgustikuga Tallinna Sadam. Sellega on tagatud ühendus Balti jaama, Tallinna Sadama ja Kesklinna vahel. Tallinna Sadama juurde trammi viimine on väga oluline parandamaks reisijate pääsu sadamasse ja sadamast linna. Trammiliini rajamine Balti jaama ja sadama vahele on oluline ühenduslüli terviklikus üleeestilises ühistranspordivõrgustikus, mis ühendab rongiliikluse, trammiliikluse ja meretranspordi ning tulevikus ka lennuliikluse. Trammiliin kasutab sõiduks Mere puiesteed ja Sadama tänavat.

Järgmise viie aastase ajaperioodi jooksul tuleb hinnanguliselt viia trammiliinid lennujaamani ja Paljassaarde. Trammiliini viimine lennujaama ühendab kolm tähtsat transpordisõlme – Balti jaama, Tallinna Sadama ja Tallinna Lennujaama. kulgeb trammiliin edasi Järvele piki Pärnu maanteed kuni Männiku tee ristmikuni ja sealt edasi mööda Vabaduse puiesteed Pärnu maanteele ning suundub Laagrisse. Samuti on hinnanguliselt otstarbekas rajada Lasnamäele veel kaks trammiliini, üks piki Peterburi teed ja teine Narva maanteele, trassile: Narva maantee – Rahu tee – Rahu tee pikendus (Läänemere teega paralleelne lõik mida praegu ei ole) – Ümera tänav. Trammiliinide rajamine vähendab olulisel määral sõiduteede koormust, seda nii bussiliikluse kui ka sõiduautoliikluse osas.

Paljassaare liitmine trammivõrgustikuga loob paremad eeldused poolsaare arenguks. Tramm kasutab trassi: Mere puiestee – Põhja puiestee – Kopli tänav – Paljassaare tee kuni Katariina kaini.   Hinnanguliselt aastaks 2030

Järgmise kümne-kahekümne aasta jooksul tuleks kaaluda Tallinna tagamaa ühendamist trammiliini võrgustikuga, ühendada oleks hinnanguliselt otstarbekas Tallinna lähivaldade suuremad tõmbekeskused – Tabasalu, Viimsi, Maardu ja Jüri.

Trammiliinide soovitatavad kasutuselevõtu ajad: Trammiliin Võimalik kasutuselevõtu aegTrammiliin nr 2: Ülemiste – Kesklinn – Ülemiste 2015Trammiliin nr 3: Kadriorg – Kesklinn – Balti jaam – Kesklinn – Kadriorg 2015Trammiliin nr 4: Tondi – Kesklinn – Tondi 2015Trammiliin nr 5: Lasnamäe – Kesklinn – Lasnamäe I etapp 2015Mustamäe – Kesklinn – Mustamäe 2020Tallinna Lennujaam – Kesklinn – Tallinna Sadam – Balti jaam – Tallinna Sadam – Kesklinn – Tallinna Lennujaam 2025Paljassaare – Kesklinn – Paljassaare 2025Laagri – Pääsküla – Järve – Tondi – Kesklinn – Tondi – Järve – Pääsküla – Laagri 2030Ümera – Rahu tee – Narva mnt – Kadriorg – Kesklinn – Balti jaam – Kesklinn – Kadriorg – Narva mnt – Rahu tee – Ümera 2030Viimsi – Kesklinn – Viimsi 2050Maardu – Kesklinn – Maardu 2050Jüri – Kesklinn – Jüri 2050Allikas: Tallinna linna ja lähiümbruse transpordikava

Trammiliin nr 1: Kopli – Balti jaam – Kesklinn – Balti jaam – Kopli 2015

Balti jaam – Tallinna Sadam – Kesklinn – Tallinna Sadam – Balti jaam 2020

Ümera – Ülemiste – Kesklinn – Ülemiste – Ümera 2030

Tabasalu – Kesklinn – Tabasalu 2050

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077