Venemaa sadamate kaubakasv kuivab kokku

Venemaa sadamates jätkus septembris viimastele kuudele omane kaubamahu kasvu aeglustumine. Kui augusti lõpuks oli Venemaa sadamaid läbinud eelmisest aastast 8% rohkem kaupa, siis septembri järel edestati möödunud aastat veel 6,7%.

Sarnane oli trend ka kuu aega varaem, kuna juulis oli olnud kaubamahtude kasv aastases võrdluses 9%, kirjutas Logistikamaailm.

Septembri lõpuks olid aga Venemaa sadamad vahendanud 393,32 miljonit tonni kaupa. Suurema osa vedudest moodustas vedelkaup, kokku 235,06 miljonit tonni (+5,7% võrreldes 2009. aastaga). Sellest 156,56 miljonit tonni (+3,6%) moodustas nafta ja 77,3 miljonit tonni (+10,8%) naftatooted.

Kuivkaupa oli läbi sadamate veetud 158,26 miljonit tonni (+8,1%). Kaubagrupiti jagunes kuivkaup järgmiselt: süsi 51,02 miljonit tonni (+3,6%), konteinerkaup 23,97 miljonit tonni (+32,3%), väetised 9,51 miljonit tonni (+30,3%), puit 5,14 miljonit tonni (+12,4%) jt kaubad.

Enamjaolt kasutati sadamaid kaupade väljaveoks. Eksportveod moodustasid 304,34 miljonit tonni (+6,2%). Importvedude osaks jäi vaid 27,42 miljonit tonni (+38,3%), transiitkaupu 33,66 miljonit tonni ja sisevedusid 27,9 miljonit tonni (-3,2%).

Suurematest Venemaa sadamatest suutsid siiski kaks näidata septembris tõusvat trendi. Vaninos oli aastane kaubamahtude kasv septembri lõpuks 5,1%, kui augusti lõpus oli see olnud 4,9%. Peterburis olid vastavad numbrid 14,7% ja 14,2%. Sealjuures oli Peterburi sadama septembri 5,57 miljoni tonnine kaubamaht sadama aasta parim kuine tulemus.

Ka Eestis palju kardetud Ust-Luga sadam ei jätka kaubamahtude kasvatamist tõusvas trendis. Kuuu ajaga on aastane kasv vähenenud 18,9%-lt 15,8%-le. Logistikauudised.ee portaalis ütleb transiidiekspert Raivo Vare, et Ust-Luga projektide realiseerimisega ei ole kõik nii lihtne. Ambitsioonikas ja poliitiline projekt ei ole äriliselt kõige ratsionaalsem ja objektide käiku laskmised lükkuvad aina edasi. "Terminalide teenindamine on energiamahukas, aga nende projekteerimisel sellega ei arvestatud. Kui tuletada meelde venelaste lubadused, siis konteinerterminal pidanuks juba ammu töötama ja sadama kaubakäive pidi saavutama tänavused mahud juba kaks aastat tagasi ," ütles Vare.

Samas tunnistavad Eesti logistikaettevõtete juhid, et Ust-Luga sadama konkurentsi on tunda. Sadama laiendamine tõi kaasa Venemaa turule viidavate sõiduautode transiidi vähenemise läbi Eesti sadamate. Veondussõnumid vahendavad Logistic.ru portaali, kellele on Paldiskis asuva stividorfirma AS Esteve Terminal juhataja Üllar Raad öelnud, et läbi Eesti uute sõiduautode vedamise optimism jäi kahe aasta tagusesse aega. Ust-Luga sadama võimsus on väga suur, ütleb Raad, kuid lisab, et Eesti pole potentsiaali kaotanud, vaid seda on tunduvalt piiratud. Eesti osaks võivad jääda ainult teatud margid.

Sõiduautode veoga tegeleva firma OÜ Lextrans juhataja Sven Aria märkis, et Ust-Luga sadam on muutunud tõsiseks konkurendiks. Kõik vaatavad nüüd sinna ja otsivad võimalusi kasutada Ust-Luga ja Peterburgi sadamaid, ütles Aria.

Ajaleht Stolitsa kirjutab, et Ust-Lugas on kasutusse antud esimene etapp ümberlaadimise kompleksist Jug-2, mis on mõeldud veerevate kaupade ümberlaadimiseks, sealhulgas uute imporditavate sõiduautode, konteinerite ja teiste kaupade (suuremõõtmelised ja mittestandardsed) laadimiseks.

Praegu lõpetatakse Ust-Luga sadamas Balti torujuhtme (BTC-2) teise osa süsteemi panemist. See on naftajuhe, mille abil tarnitakse Venemaa nafta Lääne-Euroopasse mööda Poolast ja Valgevenest.

Äripäeva andmetel töötab Ust-Luga planeeritud 19 terminalist 9. Nende arendusse ja uute terminalide ehitusse kavatsetakse tänavu investeerida 34,3 miljardit rubla. Võrreldes mullusega planeeritakse kasvatada sadama kaubakäivet 40% võrra, ehk 15 miljonit tonni (mis praegust seisu arvestades on küll vähetõenäoline).

Teada on antud, et järgmisel aastal planeeritakse seitsmekordistada sõiduautode ümberlaadimise mahte. Ettevalmistatakse naftasaaduste terminali avamist. Maksimaalne aastane maht peaks olema 30 miljonit tonni masuuti ja heledaid naftasaadusi. Järgmisel aastal on plaanis lasta käiku ka konteinerterminali esimene etapp, mille läbilaskevõime on 500 000 TEU aastas, kolmanda etapi lõppedes aga 3 miljonit TEU aastas. Arutusel on viljaterminali ehitamise võimalus.
 
 

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.010701
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 64,22 0.190345
Hiina jüaan CNY 7,75 0.15898
Hongkongi dollar HKD 9,68 -0.019629
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.129373
Iisraeli seekel ILS 4,33 -0.161409
India ruupia INR 80,69 0.27849
Indoneesia ruupia IDR 16990,00 0.188701
Islandi kroon ISK 121,77 0.141447
Jaapani jeen JPY 132,26 -0.075554
Kanada dollar CAD 1,56 -0.010287
LAV rand ZAR 14,88 -0.110738
Lõuna-Korea vonn KRW 1323,40 0.227203
Malaysia ringgit MYR 4,80 0.236159
Mehhiko peeso MXN 22,29 0.191446
Norra kroon NOK 9,60 0.174817
Poola slott PLN 4,16 -0.11516
Rootsi kroon SEK 10,42 -0.284244
Rubla RUB 76,76 0.22326
Rumeenia leu RON 4,66 0.002145
Singapuri dollar SGD 1,62 0.012361
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.046191
Šveitsi frank CHF 1,19 0.098614
Taani kroon DKK 7,45 -0.003894
Tai baht THB 38,51 0.260348
Tšehhi kroon CZK 25,29 -0.035568
Türgi liir TRY 5,06 0.203875
Ukraina grivna UAH 32,31 -0.250366
Ungari forint HUF 310,51 -0.041849
USA dollar USD 1,23 -0.014597
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.051279
Valgevene rubla BRL 4,22 -0.026041
Valgevene rubla BYN 24224,00 0.231711

Valdkonna töökuulutused

Ball Transport otsib VEOKORRALDAJAT

M-Partner HR OÜ

19. mai 2018

Greencarrier otsib LENNUTRANSPORDITEENUSTE JUHTI

M-Partner HR OÜ

29. aprill 2018