Venemaa sadamate kaubakasv kuivab kokku

Venemaa sadamates jätkus septembris viimastele kuudele omane kaubamahu kasvu aeglustumine. Kui augusti lõpuks oli Venemaa sadamaid läbinud eelmisest aastast 8% rohkem kaupa, siis septembri järel edestati möödunud aastat veel 6,7%.

Sarnane oli trend ka kuu aega varaem, kuna juulis oli olnud kaubamahtude kasv aastases võrdluses 9%, kirjutas Logistikamaailm.

Septembri lõpuks olid aga Venemaa sadamad vahendanud 393,32 miljonit tonni kaupa. Suurema osa vedudest moodustas vedelkaup, kokku 235,06 miljonit tonni (+5,7% võrreldes 2009. aastaga). Sellest 156,56 miljonit tonni (+3,6%) moodustas nafta ja 77,3 miljonit tonni (+10,8%) naftatooted.

Kuivkaupa oli läbi sadamate veetud 158,26 miljonit tonni (+8,1%). Kaubagrupiti jagunes kuivkaup järgmiselt: süsi 51,02 miljonit tonni (+3,6%), konteinerkaup 23,97 miljonit tonni (+32,3%), väetised 9,51 miljonit tonni (+30,3%), puit 5,14 miljonit tonni (+12,4%) jt kaubad.

Enamjaolt kasutati sadamaid kaupade väljaveoks. Eksportveod moodustasid 304,34 miljonit tonni (+6,2%). Importvedude osaks jäi vaid 27,42 miljonit tonni (+38,3%), transiitkaupu 33,66 miljonit tonni ja sisevedusid 27,9 miljonit tonni (-3,2%).

Suurematest Venemaa sadamatest suutsid siiski kaks näidata septembris tõusvat trendi. Vaninos oli aastane kaubamahtude kasv septembri lõpuks 5,1%, kui augusti lõpus oli see olnud 4,9%. Peterburis olid vastavad numbrid 14,7% ja 14,2%. Sealjuures oli Peterburi sadama septembri 5,57 miljoni tonnine kaubamaht sadama aasta parim kuine tulemus.

Ka Eestis palju kardetud Ust-Luga sadam ei jätka kaubamahtude kasvatamist tõusvas trendis. Kuuu ajaga on aastane kasv vähenenud 18,9%-lt 15,8%-le. Logistikauudised.ee portaalis ütleb transiidiekspert Raivo Vare, et Ust-Luga projektide realiseerimisega ei ole kõik nii lihtne. Ambitsioonikas ja poliitiline projekt ei ole äriliselt kõige ratsionaalsem ja objektide käiku laskmised lükkuvad aina edasi. "Terminalide teenindamine on energiamahukas, aga nende projekteerimisel sellega ei arvestatud. Kui tuletada meelde venelaste lubadused, siis konteinerterminal pidanuks juba ammu töötama ja sadama kaubakäive pidi saavutama tänavused mahud juba kaks aastat tagasi ," ütles Vare.

Samas tunnistavad Eesti logistikaettevõtete juhid, et Ust-Luga sadama konkurentsi on tunda. Sadama laiendamine tõi kaasa Venemaa turule viidavate sõiduautode transiidi vähenemise läbi Eesti sadamate. Veondussõnumid vahendavad Logistic.ru portaali, kellele on Paldiskis asuva stividorfirma AS Esteve Terminal juhataja Üllar Raad öelnud, et läbi Eesti uute sõiduautode vedamise optimism jäi kahe aasta tagusesse aega. Ust-Luga sadama võimsus on väga suur, ütleb Raad, kuid lisab, et Eesti pole potentsiaali kaotanud, vaid seda on tunduvalt piiratud. Eesti osaks võivad jääda ainult teatud margid.

Sõiduautode veoga tegeleva firma OÜ Lextrans juhataja Sven Aria märkis, et Ust-Luga sadam on muutunud tõsiseks konkurendiks. Kõik vaatavad nüüd sinna ja otsivad võimalusi kasutada Ust-Luga ja Peterburgi sadamaid, ütles Aria.

Ajaleht Stolitsa kirjutab, et Ust-Lugas on kasutusse antud esimene etapp ümberlaadimise kompleksist Jug-2, mis on mõeldud veerevate kaupade ümberlaadimiseks, sealhulgas uute imporditavate sõiduautode, konteinerite ja teiste kaupade (suuremõõtmelised ja mittestandardsed) laadimiseks.

Praegu lõpetatakse Ust-Luga sadamas Balti torujuhtme (BTC-2) teise osa süsteemi panemist. See on naftajuhe, mille abil tarnitakse Venemaa nafta Lääne-Euroopasse mööda Poolast ja Valgevenest.

Äripäeva andmetel töötab Ust-Luga planeeritud 19 terminalist 9. Nende arendusse ja uute terminalide ehitusse kavatsetakse tänavu investeerida 34,3 miljardit rubla. Võrreldes mullusega planeeritakse kasvatada sadama kaubakäivet 40% võrra, ehk 15 miljonit tonni (mis praegust seisu arvestades on küll vähetõenäoline).

Teada on antud, et järgmisel aastal planeeritakse seitsmekordistada sõiduautode ümberlaadimise mahte. Ettevalmistatakse naftasaaduste terminali avamist. Maksimaalne aastane maht peaks olema 30 miljonit tonni masuuti ja heledaid naftasaadusi. Järgmisel aastal on plaanis lasta käiku ka konteinerterminali esimene etapp, mille läbilaskevõime on 500 000 TEU aastas, kolmanda etapi lõppedes aga 3 miljonit TEU aastas. Arutusel on viljaterminali ehitamise võimalus.
 
 

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.2861503
Brasiilia reaal BRL 4,49 0.1584574
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0204562
Filipiinide peeso PHP 62,36 0.268506
Hiina jüaan CNY 7,85 0.4453032
Hongkongi dollar HKD 9,15 0.1478059
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.017594
Iisraeli seekel ILS 4,24 0.1158064
India ruupia INR 80,08 0.2868021
Indoneesia ruupia IDR 16799,24 0.2590142
Islandi kroon ISK 124,22 0.0241565
Jaapani jeen JPY 131,33 0.007615
Kanada dollar CAD 1,53 0.0783136
LAV rand ZAR 15,45 0.1548951
Lõuna-Korea vonn KRW 1317,97 0.2220448
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.1461648
Mehhiko peeso MXN 22,01 0.1132487
Norra kroon NOK 9,52 0.1157261
Poola slott PLN 4,31 0.0928807
Rootsi kroon SEK 10,32 0.0242356
Rumeenia leu RON 4,65 0.0258081
Singapuri dollar SGD 1,59 0.2645169
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.1011236
Šveitsi frank CHF 1,16 0.1204716
Taani kroon DKK 7,45 0.0187892
Tai baht THB 38,90 0.4169227
Tšehhi kroon CZK 25,83 0.0154871
Türgi liir TRY 5,60 0.3747803
Ukraina grivna UAH 30,64 0.1461214
Ungari forint HUF 323,87 0.049427
USA dollar USD 1,17 0.1202956
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0.1752132
Valgevene rubla BYN 2,31 0.1039096
Vene rubla RUB 73,46 0.215424

Valdkonna töökuulutused