Paul: püüame Eestit läbivat kaubamahtu kasvatada

Eesti Logistikaklaster liitus Euroopa Lähimerevedude Võrgustikuga klastri arendusjuhi Illimar Pauli sõnul seetõttu, et kasvatada Eestit läbivat kaubamahtu.

Eesti Logistikaklaster otsustas liituda Euroopa Lähimerevedude Võrgustikuga (ESN - The European Shortsea Network), mille peamiseks eesmärgiks on Euroopa kasvavate kaubamahtude maanteedelt keskkonnasõbralikematele vee- ja raudteedele suunamise propageerimine. Logistikauudised küsis klastri arendusjuhilt Illimar Paulilt, millised koostöö plaanid on neil ühinetud organisatsiooniga.

Järgneb intervjuu Illimar Pauliga:

Miks on Eestil vaja liituda Euroopa Lähimerevedude Võrgustikuga?
Eestis on otsitud võimalust ESN-iga liitumiseks juba alates 2003. aastast. Seni pole leidunud nii riigi kui ettevõtjate poolset toetust omavat neutraalset organisatsiooni, kes Eestit ESN-is esindaks. Käesoleval aastal tegevust alustanud Logistikaklaster viib seega lõpuks täide seitsme aasta eest sündinud plaani.
ESN on Euroopa ja Euroopat ümbritsevate merede ääres asetsevate riikide koostöövõrgustik, mille tegevused seonduvad intermodaalse transpordi ja lähimereveondusega. Eesti liitumise peamiseks põhjuseks on vajadus olla Euroopa transpordikoridoride kaardil ja ESN-i otsingumootoris. Kui meid seal pole, võib jääda ebasoovitav mulje, et meid kas pole üldse olemas, või siis ei huvitu Eesti merendusest ja merevedudest. Tegelikkuses on Eestil mitmeid konkurentsieeliseid, millest me muuhulgas ESN-i kaudu potentsiaalseid sihtrühmasid teavitada saame. Logistikaklastri üheks olulisimaks eesmärgiks on justnimelt Eesti asukohaeeliste ja meie ettevõtete poolt pakutavate logistikateenuste kõrge taseme ulatuslik tutvustamine potentsiaalsetele klientidele. Nende tegevuste eesmärgiks omakorda on Eestit läbivate kaubamahtude kasv, mis omakorda tähendab uusi töökohti ja täiendavaid tulusid. Seega kokkuvõtvalt näeme ESN-i liikmelisusest tulenevat otsest logistikateenuste ekspordimahtude kasvu.
 
Kuidas ja millisena näete koostööd selle organisatsiooniga?
Koostöö väljendub eelkõige aktiivsest infovahetuses ESN-i liikmesriikide ettevõtjate vahel. See info puudutab reaalseid kaubavooge ning kliente. Turunduslikus mõttes on tegemist väga olulise võrgustikuga. Lisaks pakub ESN head tuge lobby- ja survegrupina neis küsimustes, mida tuleb lahendada Brüsseli tasandil ja eeldavad võimalikult laia kõlapinda. Oluliseks koostöövormiks on osalemine ESN-i rahvusvahelistes projektides, mida finantseeritakse Euroopa Liidu erinevate struktuurifondide vahenditest.
 
Milline on tänane Eesti maantee ja merevedude tasakaal? Kuidas Eestis seda propageerida, et kaubad liiguksid pigem merel kui maanteel?

Erinevalt maanteeliikluse ülekoormuse all ägavast kontinentaaleuroopast on Eesti tänane olukord vastupidine. Suurimad mahud liiguvad meil just merel ja raudteel. Seega enamuse Euroopa riikide jaoks kriitilise tähendusega modaalse nihke saavutamine ei ole Eestile ESN-i töös osalemise peamiseks prioriteediks. Küll soovime aidata Eesti eksportööridel kasvatada oma konkurentsivõimet nendel Euroopa turgudel, kuhu tarnimisel on meretransport autovedudest otstarbekam. Lähimerevedude kasuks räägivad sadamate läheduses (kuni 300 km) asuvate sihtpunktide korral tarnekindlus, kiirus, soodsam hind ja eelkõige sõltumatus autotranspordi turu volatiilsusest. Sealjuures tuleb silmas pidada, et ka enamus mere- ja raudteevedudest saavad siiski alguse autoveost, kuna otse raudteejaamas või sadamakail tegutsevad vaid üksikud ettevõtted. Seega ei ole ESN-i eesmärgiks sugugi mitte autovedude asendamine, vaid erinevate veoviiside vahelise optimaalse tasakaalu saavutamine. 
 
Kuidas näete ette, et Eestis saaks kaubamahte rohkem raudteele suunata?
Kaubamahtude raudteedele suunamine on Eestis väga oluline eelkõige kasvavaid konteinervedude transiidimahte silmas pidades. Aastas näiteks miljoni konteineri läbivedu autodega pole lihtsalt mõeldav. 
 

 

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,61 0.049597
Brasiilia reaal BRL 4,26 0.0070394
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0255741
Filipiinide peeso PHP 61,95 0.009687
Hiina jüaan CNY 7,94 0.0088118
Hongkongi dollar HKD 8,98 0.0077982
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.016178
Iisraeli seekel ILS 4,19 0.014313
India ruupia INR 84,20 0.008314
Indoneesia ruupia IDR 17399,40 0.0087367
Islandi kroon ISK 134,71 -0.0074228
Jaapani jeen JPY 128,49 0.0155678
Kanada dollar CAD 1,50 -0.0734067
LAV rand ZAR 16,53 -0.0060488
Lõuna-Korea vonn KRW 1301,92 -0.0660127
Malaysia ringgit MYR 4,76 -0.0042032
Mehhiko peeso MXN 21,93 0.0100322
Norra kroon NOK 9,48 0.0021103
Poola slott PLN 4,30 0.0185874
Rootsi kroon SEK 10,35 0.0115903
Rumeenia leu RON 4,67 0.042855
Singapuri dollar SGD 1,58 -0.0189609
Suurbritannia nael GBP 0,88 0
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0350877
Taani kroon DKK 7,46 -0.0013407
Tai baht THB 37,38 0.0393386
Tšehhi kroon CZK 25,87 0.0348001
Türgi liir TRY 6,45 -0.1424259
Ukraina grivna UAH 32,08 0.008729
Ungari forint HUF 322,94 -0.1175306
USA dollar USD 1,15 0.0087321
Uus-Meremaa dollar NZD 1,75 0.1314661
Valgevene rubla BYN 2,42 0.033092
Vene rubla RUB 75,33 -0.0217672

Valdkonna töökuulutused