Autor: Rivo Sarapik • 8. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Andres Saarniit, Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik

Erinevalt aasta esimestest kuudest oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurem ka teenuste eksport. Peamiselt on kasvanud kaubavedude maht, kaubavedude maksumus oli ligi 15 protsenti väiksem kui 2007. ja 2008. aastal.

Väliskaubanduse ülejääk ulatus käesoleva aasta esimesel poolel viie protsendini sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes, mis näitab, et sisenõudlus on jätkuvalt väga nõrk. Ülejääk on vähenenud küll juba alates eelmise aasta lõpust, kuid väga aeglases tempos.

Rahavoogude poolel oli jätkuvalt märkimisväärne roll Euroopa Liidu eelarvest saadavatel eraldistel, mis moodustasid rohkem kui kaks protsenti SKP suhtes. Erasektoris andsid tooni emaettevõtetelt võetud ühekordsed laenud, mistõttu välisvõla vähenemise trend ajutiselt katkes. Võlakoormus moodustas juuni lõpus endiselt ligikaudu 124 protsenti SKP suhtes. Samal ajal jätkus säästude paigutamine välismaale portfelliinvesteeringute vormis ja välisvarad suurenesid kvartaliga ligi kahe protsendi võrra.

Teises kvartalis suurenes kulla- ja välisvaluutareserv 3,3 miljardi krooni võrra ehk ligikaudu 6 protsenti SKP suhtes. Aastataguse ajaga võrreldes on reservvarad kasvanud 7 protsenti. Peaaegu pool reservide kasvust tuli väliskaubanduse ülejäägist.

Ehkki investeeringud jäävad lähema paari aasta jooksul sisemaistest säästudest tõenäoliselt väiksemaks, hakkab jooksevkonto ülejääk majanduskasvu kiirenedes vähenema.