Kuidas maksuamet kütuseturgu korrastab?

Maksuameti ponnistused kütuseturu korrastamisel jäävad küsitava väärtuse ja tagajärgedega ettevõtmiseks seni, kuni seadusandja pole oma järjekordset praaki käibemaksuseaduses ära parandanud, nendib EML juhatuse liige Lasse Lehis.

2010. aasta alguses hakkasid kehtima kaks muudatust käibemaksuseaduses. Esiteks kehtestati 0%-line maksumäär aktsiisilattu paigutatud kauba käibele ja teiseks anti maksuhaldurile õigus nõuda alkoholi, tubakatoote või kütuse käitlejalt tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks tagatist.

Vastava seaduseelnõu (Riigikogu menetluses nr 551 SE) seletuskirjas põhjendatakse muudatusi järgmiselt:

Aktsiisilaosiseste tehingute maksustamine 0%-lise määraga (KMS § 3 lg 6 punkt 6, § 15 lg 3 punkt 12)
Sarnaselt maksuladudele maksustatakse muudatuse kohaselt aktsiisilaosisesed tehingud  aktsiisikaupadega 0%-lise määraga. Kehtiva korra kohaselt maksustatakse aktsiisilaosisesed tehingud 18%-lise käibemaksumääraga. Muudatuse tingib asjaolu, et on sagenenud käibemaksupettused aktsiisilaosiseste tehingute puhul. Aktsiisilaosiseste tehingute tegemisel ei ole nõutav majandustegevuse registris registreerimine. Aktsiisilaoväliste siseriiklike tehingute puhul peab ettevõtja olema registreeritud majandustegevuse registris, mis lihtsustab ettevõtjate kontrolli ja maksupettuste avastamist. Maksukohustus tekib kauba väljatoimetamisel aktsiisilaost, välja arvatud juhul, kui isik oli kauba omanik ka kauba aktsiisilattu paigutamisel ning seda kaupa pole aktsiisilaos võõrandatud.

Tagatise nõude võimaluse kehtestamine (KMS § 442)
Eelnõu kohaselt lisatakse KMS säte, mille kohaselt on maksuhalduril õigus aktsiisikauba käitlejalt  nõuda tagatist. Tagatist nõutakse, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et tekkida võivat maksukohustust ei täideta ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma jääb tasumata. Tagatise nõudmise või mittenõudmise otsustamisel arvestatakse näiteks isiku eelnevat maksualast käitumist ja finantsseisu. Nimetatud sätet rakendatakse maksupettustega võitlemise ühe meetmena. Kuna maksupettuseid on suhteliselt rohkem aktsiisikaupadega tehtavate tehingute korral, siis tagatise regulatsioon ei puuduta kõiki isikuid, vaid ainult neid, kes tegelevad aktsiisikaupadega. Tagatise esitamise ja vabastamise kord lähtub maksukorralduse seaduse 12. peatükis sätestatust ning seda ei ole kavas muuta.

Tahtsime kõige paremat…

Seletuskirjast võiks järeldada, et nüüd on maksupettustega lõpp. Kuid, oh üllatust! — 9. augusti Äripäevas kirjutab MTAi kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe artiklis „Kütuseturul toimuv ei ole aus ega õiglane konkurents” (sama artikkel avaldati ka 4. augustil portaalis Raamatupidaja.ee),et kui 2009. aastal kaotas riik kütusesektoris toimuvate maksupettuste tõttu hinnanguliselt 325 miljonit krooni käibemaksu, siis juba 2010. aasta esimese poolaastaga jäi käibemaksu saamata ligi 360 miljonit ja kogu aasta prognoositav maksukahju võib ületada 700 miljonit krooni.

Autor ei ütle küll otse välja, millest taoline olukord on tekkinud, kuid artiklist võib selle siiski välja lugeda. Nimelt kirjutab autor: Kütuseturg vajab selgemat reguleerimist ja maksuhalduri arvates on olukorra normaliseerimise üks lahendus eelkõige tegevuslubade süsteemi muutmine senisest nn formaalsest teatamisest garanteeritud loamenetluseni, et tagada kindlustunne teiste turul osalejate suhtes. Autor lisab, et majandustegevuse registris registreeritakse igas kuus keskmiselt 13,6 uut kütusekäitlemisega tegelevat äriühingut. Kui Soomes tegutseb umbes kümmekond kütusekäitlejat, siis Eestis on neid tervelt 368.

Sellest olekski pidanud alustama. Need, kes on valdkonna uudistega kursis, teavad väga hästi, kes, kus, millal ja kellele on rääkinud sedasama juttu, et käibemaksupettuste väljajuurimiseks tuleb oluliselt karmistada kütusekäitleja registreeringu saamise tingimusi. Praegune kord võimaldab tõesti enam-vähem iga suvalise riiulifirma selleks registreerida ning siis ei maksta imestada, miks käibemaks „minema kõnnib”. Kui õiged mehed oleksid õigel ajal kuulanud õigeid nõuandeid, oleksid nad ehk aru saanud, et aktsiisiladudes tehtavate tehingute 0%-line käibemaksumäär teeb maksupettuste korraldamise varasemaga võrreldes veel lihtsamaks.

Kui varem pidi pettust korraldav äriühing ostma kütuse Lätist, vedama selle Eestisse aktsiisilattu ning seal müüma (jättes arvel näidatud käibemaksu riigile maksmata), siis nüüd ostab pettur kütuse Eesti aktsiisilaost ja müüb selle väljaspool aktsiisiladu, jättes arvel näidatud käibemaksu taas riigile maksmata. Erinevus on aga selles, et varem aktsiisilaos müüdi kütust aktsiisivabalt, mis tähendab, et ka hinnale lisatud käibemaks oli väiksem. Aktsiisi maksis kütuse ostja. Väljaspool aktsiisiladu müüdavalt kütuselt on aga aktsiis juba makstud, mis tähendab, et vastavalt on ka toote hind ja sellele lisanduv käibemaks suurem.

Keda huvitab lähemalt, kuidas see „töö” käib, soovitan lugeda portaalis Raamatupidaja.ee avaldatud artikli „Kütuseturul toimuv ei ole aus ega õiglane konkurents” kommentaare, kus üks kommentaator tutvustab äriplaani piisava põhjalikkusega. Eriti soojalt soovitan neid kommentaare lugeda MTA juhtkonnal ning neil Rahandusministeeriumi ametnikel ja Riigikogu rahanduskomisjoni liikmetel, kes tegelesid eelnõuga 551 SE. Seal on nende kohta küll veidi halvasti öeldud, aga püha ürituse nimel ehk kannatavad ära.

Igaüks tehku oma tööd

Ka maksumaksjate liit toetab igati kütusekäitlejate registreerimise korra muutmist. Ainult et erinevalt maksuameti revolutsioonilistest madrustest oleme meie arvamusel, et seda saab teha Riigikogu, muutes näiteks vedelkütuse seadust. MTA ülesanne on maksupetturid üles otsida ja neid karistada. Selle asemel aga hakati aga juulis järsku valimatult kõikidele kütusekäitlejatele tagatist määrama.

MTA uuest aktsioonist võib pikemalt lugeda 4. augusti Äripäevas ilmunud Priit Läti artiklist „Maksuhaldur murdis sõna”,mis ilmus pikemas versioonis ka portaalis Raamatupidaja.ee pealkirjaga „Maksuhalduri uus jesuiitlik kampaania võitlemisel maksupettustega kütuseäris”. Ei hakka siinkohal seda artiklit ümber jutustama, aga võin kinnitada, et ka EML liikmete hulgas oli mitu kütusekäitlejat, kes said samuti üheleheküljelise mitte just väga põhjalikult motiveeritud korralduse anda tagatis summas x krooni. Pole vist mõtetki mainida selliseid pisiasju, et tagatist on määratud ka käitlejatele, kes müüvad kütust ainult aktsiisilaos (st nende käive maksustatakse 0% määras ja poleks nagu midagi tagada), või et tagatise arvutamisel on aluseks võetud isiku käibedeklaratsioonidel deklareeritud kogu käive, tundmata huvi, kui palju sellest moodustab kütuse müük ja kui palju näiteks moosi müük.

Erinevalt Äripäevast, kes oma 4. augusti juhtkirjas kutsus kütusemüüjaid üles sõna kuulama ja tagatisi andma, on vähemalt meie teada küll suurem osa kütusekäitlejaid seisukohal, et nende töö on siiski kütuse müümine, mitte maksupettustega võitlemine või selle finantseerimine. Kui palju tagatise vaidlustamise asju juba otsapidi halduskohtutesse jõudnud on, selle kohta meil andmed puuduvad. Maksimaalselt saaks neid kaebusi olla 147, sest vastuseks EML 27. juulil tehtud teabenõudele teatas MTA, et KMS § 442 alusel on ta 2010. aastal teinud käibemaksu tagatise määramise otsuseid ja teateid 147 isikule kogusummas ca 100 mln krooni.

Kui alguses tundus meile, et tegemist on uue geniaalse nipiga, kuidas sundida teatud gruppi maksumaksjaid riigile käibemaksu varem maksma (sest kui muud tagatist pole pakkuda, tuleb teha rahaline makse deposiiti, mis sisuliselt tähendabki käibemaksu ettemaksmist), siis lugedes Veermäe artiklit, tundub, et tegemist on veel kavalama skeemiga, mille eesmärk on veeretada vastutus käibemaksupettuste eest nendele ausatele kütusemüüjatele, kes petturite käest kütust ostavad.

Kuidas veel tuleks mõista artiklis väidetut, et siis saavad turul osalejad muuta turul toimuvat, st osta kütust vaid käitlejalt, kellele on tagatis määratud ja kes on selle ka tasunud. Ausatel ettevõtjatel on siis selge ülevaade oma tehingupartneritest ja nad saavad olla veendunud, et tehingult on riigimaksud ausalt deklareeritud ja tasutud. Vastasel korral tuleb kütuse käitlejal arvestada maksuhalduri võimaliku kontrolliga. Teisisõnu — kes tagatist ei esita, on automaatselt maksupettur ja kõiki, kes selliselt pätilt kütust ostavad, saab süüdistada pettuses osalemises ja keelata ostetud kaubalt sisendkäibemaksu maha arvata. Nüüd jääb veel vaid vorpida maksuotsus, see tagatise arvelt täita ning määrata uus tagatis. See on loomulikult palju lihtsam kui püüda leida neid inimesi, kes selle räpase kütuseäri ja maksupettuste taga seisavad.

Kas maksuhalduri geniaalne „hiir jookseb magava kassi suhu” äriplaan tööle hakkab ja kuidas see kõik on kokku sobitatav hea halduse põhimõtetega ja muu hulgas ka seaduseelnõu 551 SE seletuskirjas kirjutatuga, näitab juba tulevik. Hakatuseks tuleb ilmselt kohtutel pead murda selle üle, mis tähendus üldse on sellisel tagatise nõudmisel. Kui tavaliselt on tagatise nõudmine seotud mingi kindla sooritusega, mida maksumaksja soovib saada ja millest tagatise puudumisel keeldutakse (näiteks ei ajatata maksuvõlga, ei lubata pidada aktsiisiladu, tegutseda tolliagentuurina vms), siis käibemaksu tuleb maksumaksjal maksta sõltumata tagatise olemasolust. Seega on selgusetu, kas maksuhaldur saab üldse midagi ette võtta, kui kütusekäitleja lihtsalt ignoreerib korraldust ega esita tagatist. Siit omakorda võib tekkida küsimus, milline õiguslik sisu ja tähendus on KMS §-l 442 (täpsemalt, kas tal seda üldse ongi), või selgub, et tegemist on järjekordse seadusandja praagiga.
 

Osale arutelus

  • Lasse Lehis

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.4434309
Brasiilia reaal BRL 4,43 -0.3439207
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102291
Filipiinide peeso PHP 59,70 -0.4386184
Hiina jüaan CNY 7,81 -0.4921147
Hongkongi dollar HKD 8,84 -0.3369204
Horvaatia kuna HRK 7,38 0.0121902
Iisraeli seekel ILS 4,24 -0.1176858
India ruupia INR 81,79 -0.6595008
Indoneesia ruupia IDR 16517,16 -0.0264503
Islandi kroon ISK 140,03 0.0071418
Jaapani jeen JPY 128,37 -0.2486596
Kanada dollar CAD 1,52 -0.230142
LAV rand ZAR 16,27 -0.3399007
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,35 -0.2171654
Malaysia ringgit MYR 4,73 -0.0591129
Mehhiko peeso MXN 22,99 -0.3351485
Norra kroon NOK 9,70 -0.1810364
Poola slott PLN 4,30 0.128041
Rootsi kroon SEK 10,28 -0.3961566
Rumeenia leu RON 4,65 0.0752769
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.3523382
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.0221263
Šveitsi frank CHF 1,12 -0.1156069
Taani kroon DKK 7,46 0.0080401
Tai baht THB 37,15 -0.5213075
Tšehhi kroon CZK 25,85 -0.0154733
Türgi liir TRY 6,08 0.5295208
Ukraina grivna UAH 31,35 -0.3695642
Ungari forint HUF 323,72 0.1144271
USA dollar USD 1,13 -0.3346543
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 -0.4417015
Valgevene rubla BYN 2,39 -0.8364736
Vene rubla RUB 75,24 -0.6402519

Valdkonna töökuulutused