Autor: Silvia Kruusmaa • 16. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

KLM ei taha kõiki tuhapilve hüvitisi välja maksta

Vulkaanituhapilv jättis kogu Euroopas aprillis ja mais 18 päeva jooksul lende ära. Sajad briti pered ootavad siiani Hollandi lennufirmalt KLM hüvitist ärajäänud lendude eest.

Vastavalt euroliidu reeglitele peavad lennureisijad saama mõistlikul määral hüvitist hotelli- ja toidukulude eest kogu aja eest, mil lend oli edasi lükatud, kuid KLM on nõus maksma vaid 24 tunni eest, kirjutas BBC. Euroliit on ettevõtet ähvardanud õiguslike sammudega, kui lennufirma ei kuuletu.

KLM põhjendas piiratud hüvitise maksmist, et tagada kiire lahendus oma tuhandetele klientidele üle Euroopa. Osadel juhtudel pidid reisijad ootama kuni nädala ja isegi rohkem ning reisijate arve selle ootamise eest küündis tuhandete naeladeni.

Euroopa Komisjon on lennufirmale saatnud hoiatuse, kus märgitakse, et KLM peab tegutsema vastavalt euroliidu seadustele.

Britt Alastair Caithness jäi vulkaanituhapilve tõttu perega Ateenasse, nädalane viivitus läks maksma 3000 naela. Kuid KLM on nõus maksma vaid ühe öö kulud. Caithness ütles BBCle, et ta ei ole rahul olukorraga: „Me järgisime kõiki KLMi protseduure. Täitsime vastavad nõudevormid ja saatsime ettevõttele kõik tšekid, kuid kahjuks ei paku nad meile õiglast lahendust.“

Euroopa Komisjoni kõneisik rõhutas, et euroliidu reisijate õigused on selleks, et kaitsta tarbijaid: „Need õigused on nagu turvavõrk reisijatele, isegi väga keerulistes tingimustes. Seega ei ole meie jaoks siin mingi halli ala ning euroliidu õigusi peab austama.“

Mitmed lennufirmad on rahulolematud nimetatud reeglitega, sest paika pole pandud limiiti, kui palju ettevõtted peavad reisijatele kompenseerima kulusid, isegi kui lendude hilinemised pole nende kontrolli all.

Financial Times’i reisirubriigi toimetaja Tom Robbins märkis, et loomulikult on viivitus reisijatele õudusunenägu, kuid see on üks harvadest juhtumitest, kus sa mõistad ka lennufirma seisukohta. „Kui nad müüvad pileti 100 naela eest, kuid siis peavad maksma 1000-10 000 naela hüvitist asja eest, milles nad pole süüdi, siis on see väga raske viis, kuidas äri ajada,“ ütles Robbins.

Independenti toimetaja Simon Calder meenutas, et lennufirmad polnud kindlustatud ja ettevõtjad olid väga endast väljas, kui viis aastat tagasi euroliit hüvitise reeglitega välja tuli. Need olid eeskätt mõeldud mõne üksiku ärajäänud lennu jaoks, aga mitte olukorraks, kus terve Euroopa õhuruum on kinni pandud.

Euroopa tarbijateorganisatsiooni BEUC liikmete sõnul on nad saanud mitmeid kaebusi inimestelt, kes pole hüvitisi kätte saanud.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077