Kui postipakkidelt kogutav makse määr oli juba 2009. aastal null, siis esialgsete prognooside kohaselt võib olla võimalik UPT makse määra järk-järguline langetamine nullini ka kirisaadetiste puhul. Sellisel juhul oleks ameti andmeil postiteenuse osutajatel võimalus pakkuda postiteenuse kasutajale paremat hinda ka mitte-UPT teenustel. Täna peab postiteenust pakkuda sooviv ettevõtja tasuma lihtkirjalt 2,3, täht- ja väärtkirjalt 18,9 krooni.
2009. aastal kehtinud makse määrad kinnitati Vabariigi Valitsuse 2009. aasta 5. märtsi määrusega nr 46 „Universaalse postiteenuse makse määra kehtestamine“. Määrus kehtestab UPT makse määrad ühiku kohta rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale.
Ameti hinnangul ei toonud Eesti postituru avamine esimesel aastal juurde uusi teenuse osutajaid, kuid näiteks on Express Post leidnud endale kindlad kliendid ja turul kanda kinnitanud, pakkudes Eesti Postile mõõdukat konkurentsi. Samas, Eesti suurusele turule ei mahugi väga palju tegevusloaga postiteenuse osutajaid, seda eriti olukorras, kus traditsiooniline sidepidamine asendub järjest enam elektroonsega ning postituru maht pidevalt kahaneb.
Eelmise aasta lõpu seisuga tegutses Eestis kolm tegevusloaga postiteenuse osutajat, neist kaks aktiivselt - lisaks Eesti Postile ka Express Post. Mullu postituru avanemist teravalt kritiseerinud D2D ühendati tänavu kevadel R.D.F.Marketing OÜ koosseisu.