Renault paisutas oma turuosa

Võrreldes eelmise aasta I poolega, kasvas selle aasta I poolel Renault´ turuosa maailmas 3,9% võrra, teatab autotootja.

 2010. aasta esimesel poolel säilitas Renault’ kontsern 2009. aasta teise poole hoo: müük maailmaturul suurenes 21,6% ning turuosa 3,9%. Müügikasvule aitasid kaasa kõik kaubamärgid (Renault’ 19,9%, Dacia 18,2% ja Renault Samsung Motors 61,0%).

 Tarbesõidukite müügi ja turunduse asepresidendi Jerome Stolli sõnul on Renault’ 2010. aasta esimese poole tulemustega rahul. „Renault’ kontserni müügimaht ja turuosa kasvab kõigis piirkondades ning kõigi kolme kaubamärgi (Renault’, Dacia ja Renault’ Samsung Motors) puhul. Tulemusi saab selgitada peamiselt kõikide kaubamärkide tootevaliku uuendamise tõttu elavnenud turuga.“

 Sõiduautode ja tarbesõidukite turul suurendas Renault’ kontsern 2010. aasta esimesel poolel müüki kogu maailmas 21,6%, müües 1 347 169 sõidukit ja kasvatades turuosa 3,9%-ni. Sõiduautode turul müüs Renault’ kontsern 1 186 387 sõidukit, mis moodustab 22,2%-se kasvu (maailmaturul: +15%). Kontserni turuosa kasvas 4,5%-ni.

 2010. aasta esimeses pooles toodi kõigis kontserni harudes turule uued tooted: Renault’ uus Mégane Coupé-Cabriolet ja Fluence ning uus Master LCV, Dacia Duster ja Renault Samsung Motorsi uus SM5.

 Renault’ kontserni 15 põhiturul toimus grupi müügist umbes 85%. 2010. aasta juuni lõpus näitas 15 turust 12 märkimisväärset turuosa kasvu, samas kui ülejäänud kolme osakaal langes.

 Tulemused piirkonniti

Euroopa (sh Prantsusmaa): kontserni sõiduautode ja tarbesõidukite müük kasvas 21,6%, turg laienes 1,5 protsendi võrra 10,8%-ni (1,8-punktine kasv). Renault’ suurendas turuosa 1,4 punkti võrra 9,2%-ni, müües 765 683 sõidukit. Dacia jätkas kasvu, müües 131 598 sõidukit, mis moodustab 29,2% kasvu.

 0,9% võrra kasvanud sõiduautode turul suurenes müük 21,7%, kasvatades turuosa 10,2%-ni (+1,8 punkti). Lääne-Euroopas on Renault’ kaubamärk suuruselt teine, peamiselt tänu Mégane’i tooteperekonna ja Clio edule. Dacia kaubamärgi müügikasv Lääne-Euroopas oli 27% (116  096 sõidukit), mis kasvatas turuosa 1,6%-ni (+0,3 punkti).

 Renault’ kogumüük odavas/ madalama taseme turuosas langes 2009. aastal 4,9%, samas madalama kesktaseme osas suurenes müük 15,8% võrra.

 7,7% võrra kasvanud tarbesõidukite turul suurenes Renault’ kontserni müük 21,0%, kasvatades turuosa 16,6%-ni (+1,8 punkti). Lääne-Euroopas on Renault’ kaubamärk endiselt esimesel kohal 15,7% turuosaga. Dacia suurendas oma turuosa 0,3 punkti võrra, kasvatades müüki 70,0%.

 Prantsusmaal suurenes turuosa 3,3 punkti võrra 28,5%-ni, kasvatades müüki 20,0% (407 125 sõidukit). Renault’ kaubamärgi all müüdi 342 838 sõidukit, mis moodustab 9,5% kasvu. Dacia müük kasvas esimeses poolaastas 64 287 sõidukiga 148% saavutades 4,5% turuosa (kasv 2,6 punkti). Dacia müüs 2010. aasta esimesel poolel sama palju sõidukeid kui kogu 2009. aastal. Daciast on saanud Prantsusmaa suuruselt kuues kaubamärk ja jaemüügis (välja arvatud autopargid, rendifirmad ja näidissõidukid) neljas.

 Kontsern teatas Dacia müügi kasvust ka 15-l peamisel turul: Itaalias (+53,6%), Hispaanias (+42,6%), Suurbritannias (+107,3%), Belgias/Luksemburgis (+33,2%) ja Hollandis (+54,4%).

 Tooted Euroopas:

• Twingo II müüdi kuue kuu jooksul 89 385 (+4%), mis saavutas oma kategoorias 3. koha.

• Sõidukit Clio II ja III müüdi 213 505 (+30%), asetudes turuosas kolmandale kohale.

• Mégane’i seeria on Euroopas 256 146 sõiduki müügiga (+41%) oma turuosas 2. kohal.

• Sandero on Euroopas oma turuosas üheksandal kohal 86 176 sõiduki müügiga (+45%).

• Märtsis turule toodud Duster kogus juuni lõpuks pea 35 500 tellimust.

 Piirkonnad väljaspool Euroopat: turuosa suurenes kõigis piirkondades kontserni sõiduautode ja tarbesõidukite müügiga.

• Lõuna-Koreas suurendas Renault’ Samsung Motors osakaalu sõiduautode turul 3,6 punkti võrra 13,5%-ni (11,4% sõiduautode ja tarbesõidukite turul). Müügimaht tõusis 58,8%, hoides Lõuna-Korea aasta esimesel poolel kontserni turgude esikolmikus. SM3 ja SM5 on vastavates turuosades teisel kohal.

• Brasiilias, kus turg laienes 7,5%, kasvas müük 26,6%, saavutades 4,3% turuosa (+0,7 punkti).

• Venemaal suurenes kontserni turuosa 0,6 punkti võrra 5,4%-ni sealse populaarseima välismaise sõiduki Logani abiga.

• Rumeenias tugevdas kontsern langeval turul (–26,4%) oma juhtpositsiooni, suurendades turuosa 4,8 punkti võrra 41,9%-ni. Dacia on oma kategoorias populaarseim kaubamärk (Logan, Sandero, Duster).

• Türgis on kontsern sõiduautode turul saavutanud taas esikoha ning sõiduautode ja tarbesõidukite turuosa on 14,7%.

• Põhja-Aafrikas, kus turg langes 8,9%, suurendas kontsern müüki 14,2% (turuosa kasv 6,1 punkti, 31,1%-ni). Renault’ kaubamärk on esikohal Alþeerias ja Tuneesias ning teisel kohal Marokos. Dacia on Marokos esikohal.

 Turu prognoos 2010. aasta teiseks pooleks

Aasta teises pooles võib märgata erinevusi Euroopa ja muu maailma vahel. Euroopas eeldatakse aprillis alanud turu languse jätku autovahetussoodustuste lõpu ja mitmes riigis kasutusele võetava säästuplaani tõttu. Väljaspool Euroopat asuvad riigid jätkavad eelduste kohaselt kasvu, mille peamine põhjus on soodsam majandusolukord.

 Hoolimata langusest Euroopa turul, mis on eelmise aastaga võrreldes 7% ja 9% vahel, ootab kontsern võrreldes 2009. aastaga maailmaturu kasvu 2010. aastal ligi 8% võrra.

 „Meie eesmärk 2010. aastal on jätkata kaubamärkide turuosa kasvatamist kõigis Renault’ kontserni piirkondades. Euroopas tugevdame Renault’ kaubamärgi tagasivõidetud turuosa (3. koht sõiduautod, 1. koht tarbesõidukid). Väljaspool Euroopat jätkame turu suurendamist, panustades kasvavatele turgudele,” kommenteeris tarbesõidukite müügi ja turunduse asepresident Jerome Stoll.

 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 -0.312263
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,50 -0.746415
Hiina jüaan CNY 7,88 0.099106
Hongkongi dollar HKD 9,33 0.121255
Horvaatia kuna HRK 7,48 -0.013364
Iisraeli seekel ILS 4,17 -0.353323
India ruupia INR 77,43 0.026095
Indoneesia ruupia IDR 15907,00 0.277375
Islandi kroon ISK 128,62 0.103514
Jaapani jeen JPY 133,81 -0.38712
Kanada dollar CAD 1,47 0.14743
LAV rand ZAR 15,83 -0.240754
Lõuna-Korea vonn KRW 1353,40 0.140584
Malaysia ringgit MYR 5,02 0.05585
Mehhiko peeso MXN 21,20 -0.695618
Norra kroon NOK 9,32 0.049895
Poola slott PLN 4,27 -0.217452
Rootsi kroon SEK 9,54 0.242676
Rubla RUB 68,78 -0.583975
Rumeenia leu RON 4,60 -0.0435
Singapuri dollar SGD 1,61 -0.229571
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.715374
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.083689
Taani kroon DKK 7,44 -0.005375
Tai baht THB 39,53 -0.02529
Tšehhi kroon CZK 26,04 -0.126562
Türgi liir TRY 4,18 -0.200635
Ukraina grivna UAH 31,52 0.246769
Ungari forint HUF 309,89 -0.045156
USA dollar USD 1,20 0.08123
Uus-Meremaa dollar NZD 1,63 -0.384231
Valgevene rubla BRL 3,73 -0.37613
Valgevene rubla BYN 23059,00 -0.457586

Valdkonna töökuulutused

Digitrükk otsib OSTU- JA LOGISTIKASPETSIALISTI

Finesta Baltic OÜ

26. september 2017