Biodiisli vaimustus hääbus ruttu

Kuni naftat jagub, pole biokütusel tanklais ja kütusepaakides kohta. Paldiski biodiislitehas sai tegutseda napilt üle aasta, kui ettevõte oli sunnitud algatama iseenda pankroti.

Selle sajandi algusaastatel hakkas nii põllumeeste kui ka töösturite seas pead tõstma biokütuste tootmise võimalikkus – esimestele andnuks see alternatiivi n-ö traditsioonilisele põlluharimisele õlikultuuride kasvatamise näol, teised plaanisid rajada mitu kütusetehast ja laiendada paari olemasolevat.

Esimene, 2004. aastal algatatud projekt – AS Biodiesel Paldiski jõudis ka reaalse tootmiseni, kui 2008. aasta suvel saavutati tehase täisvõimsus, mis lubanuks toota 100 000 tonni biodiislikütust aastas. Ettevõtte toonane juhatuse liige Sven Mark kinnitas veel tunamullu augustis, et nõudluse biodiisli järele garanteerib ELi seadus, mille kohaselt peab aastaks 2020 biokütuste osakaal olema 10% kõigist kasutatavatest mootorikütustest.

Eesti püsib konkurentsis

“Eestis toodetud biodiisel on välismaal konkurentsivõimeline, sest suudame seda pakkuda sihtturgudele konkurentsivõimelise hinnaga,” hindas Mark. Poolast saigi Paldiskis toodetud biodiisli peamine sihtturg.

Juba 2007. aastal tulid  Arvo ja Robert Antropov välja plaaniga rajada Kundasse aastas kuni 120 000 tonni bioetanooli tootev tehas. Selleks asutas neist esimene ettevõtte OÜ Viru Distiller, ent tehas tootmiseni ei jõudnudki, enne kukkus bioetanooli näiliselt piirituna tundunud turg kokku.

Kui Paldiski biodiislitehas tarnis tooraine – taimse õli – välismaalt ja tegeles siin vaid õli rafineerimise ja sellest kütuse tootmisega, siis Kunda tehas arvestas peaasjalikult kodumaa põllumeeste kasvatatud õlitaimedest saadava toormega.

Oru Taimeõlitööstuse OÜ on üks neist, kes samuti lootustega biodiislitehase käimalükkamist plaanis, ent nüüd on selleks loodud OÜ Eesti Biodiisel varjusurmas.

Väiksemaid tootjaid tekkis aastatel 2006–2008 veelgi. Nii asutas ASi Taisto suuromanik Taisto-Taimo Kängsepp Antslas biodiisli tootmiseks OÜ BioOil. Väikeses mahus – kuus umbes 600 liitrit – tootmine pandigi käima, kuid uudse kütuseliigi ostmise vastu oli huvi leige. Nii kasutatigi biodiislit peaasjalikult vaid Taisto enda bussides, praeguseks on selle tootmine üldse lõpetatud.

Hääbumine algas tunamullu

Samal ajal kikitasid ka talupidajad ning agrofirmade juhid kõrvu ja hoidsid kätt biodiislitootmise arengu pulsil, lootes õlikultuuride kasvatamisest ärile head ja teraviljast või piimatootmisest kindlamat teenistust, biotoorainel põhinevad mootorikütused ilmusid ka tanklakettide valikusse.

Põllumehed aga said kiiresti aru, et õlitaimede kasvatamine pelgalt kütusetootmiseks pole Eesti vähest põllupinda arvestades kuigi rentaabel. Eesmärk on, et hektar võimalikult palju kasu toodaks ning selleks on mõistlik keskenduda toidukvaliteeti rahuldava rapsiseemne tootmisele, kusjuures nõudlus selle järele püsib endiselt suur.

Ja kuigi ELi seadused biodiislikütuse kasutuselevõtu hoogustamise kohta on jäänud endiseks, hakkasid lootused hääbuma juba 2008. aasta lõpukuudel, kui selgus, et biodiisli või bioetanooli tootmise omahind tuleb vähemalt Maarjamaal niivõrd kõrge, et ei kannatanud konkurentsi naftast toodetud n-ö tavadiisliga. Vahet ei suuda kompenseerida ka biodiisli nullaktsiis.

“Et ahvatleda tarbijat biodiislit auto või traktori paaki kallama, peaks selle hind olema vähemalt paar-kolm krooni tavakütusest madalam,” hindas Taisto-Taimo Kängsepp.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm on seda meelt, et Eesti põllumehel ei maksa Paldiski biodiisli pankroti pärast kurvastada, sest sealne tootmine keskendus piiri tagant tarnitava toorõli töötlemisele ja kodumaise rapsikasvataja toodangut kasutas ettevõte vähe.

Osale arutelus

  • Ain Alvela

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.0316396
Brasiilia reaal BRL 4,42 0.0429981
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,70 0.3280105
Hiina jüaan CNY 7,95 0.1613371
Hongkongi dollar HKD 9,21 0.0184698
Horvaatia kuna HRK 7,39 -0.0189432
Iisraeli seekel ILS 4,26 0.3104787
India ruupia INR 80,59 -0.0012408
Indoneesia ruupia IDR 16968,89 -0.0265121
Islandi kroon ISK 124,42 0
Jaapani jeen JPY 130,19 -0.3291992
Kanada dollar CAD 1,54 0.0129794
LAV rand ZAR 15,80 0.6063269
Lõuna-Korea vonn KRW 1325,36 0.2905745
Malaysia ringgit MYR 4,77 0.090321
Mehhiko peeso MXN 22,37 0.3439925
Norra kroon NOK 9,58 -0.1407643
Poola slott PLN 4,32 -0.099468
Rootsi kroon SEK 10,37 -0.1329339
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0429904
Singapuri dollar SGD 1,60 0.0313028
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0112082
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.0859328
Taani kroon DKK 7,45 -0.0442674
Tai baht THB 39,12 0.2832433
Tšehhi kroon CZK 25,85 -0.0541356
Türgi liir TRY 5,59 -0.5832978
Ukraina grivna UAH 31,01 0.0425919
Ungari forint HUF 325,50 0.1014854
USA dollar USD 1,17 0.0255842
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.0871283
Valgevene rubla BYN 2,33 -0.0085752
Vene rubla RUB 74,12 -0.3306503

Valdkonna töökuulutused