Autor: Siim Sultson • 16. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogu majanduskomisjon pidas oma eilse istungi AS Tallinna Sadamale kuulvas Muuga sadamas, kus arutelu all olid sadamate, merenduse, logistika ja transiidiga seotud teemad. ASi Tallinna Sadam juhatus andis komisjonile ülevaate sadama tegevusest ja arenguplaanidest, lähtudes muutuvast majanduskeskkonnast nii lähiregioonis kui ka kogu maailmas.

ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul näitas ettevõtte käideldud kaubamaht möödunud aastal, peale selle järsku langust mõned aastad tagasi, taas kasvutrendi. Positiivse näitena tõi Kaljurand välja just möödunud aastal suurenenud kaubavahetuse nn laev-terminal-laev printsiibil, mis tähendab, et rohkem tuli kaupa sisse ja läks ka välja laevadega sadamast, samas kui varasemalt on see trend asunud valdavalt teljel raudtee-terminal-laev.

Tänu ettevõtte tegevuskulude olulisele kokkuhoiule ja töö ümberkorraldamisele ning optimeerimisele on Tallinna Sadama finantsvõimekus Kaljuranna kinnitusel säilinud viimastel aastatel tasemel, mis on võimaldanud ettevõttel jätkata ulatuslike investeeringuid nii Muuga sadamas, Paldiski lõunasadamas kui ka Tallinna Vanasadamas.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand avaldas oma heameelt, et Riigikogu majanduskomisjoni huvi Tallinna Sadama ja Eesti logistikasektori vastu on sedavõrd kõrge.

„Just selliste otsekontaktidega ja konstruktiivse dialoogiga on meil kõigil ühiselt oluliselt lihtsam teha otsuseid ja plaane tuleviku jaoks, mis võivad mõjutada kogu Eesti majanduselu pikkadeks aastateks,“ tõdes Kaljurand.

Majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul on Tallinna Sadam hea näide efektiivsest infrastruktuuriettevõttest, mis ei pelga teha suuri investeerimisotsuseid ka rasketel aegadel.

 „Ma olen kindel, et täna tehtud investeeringud tasuvad ennast tulevikus kuhjaga ära, sest majanduse taastudes on meil juba olemas uus infrastruktuur, mida partneritele pakkuda, samas kui paljud naabrid seda alles rajama hakkavad,“ ütles Klaas.

Klaasi sõnul ei piisa sadama efektiivseks toimimiseks ainuüksi sadama enda pingutustest, vaid sama laitmatult peab toimima ka sadamat ümbritsev logistiline ahel. Viidates eile allkirjastatud konsortsiumlepingule ühise klastriprogrammi loomiseks väljendas Klaas oma heameelt, et suuremad Eesti transpordi- ja logistikaettevõtted on üheskoos alustanud suuremahulist koostööprogrammi kogu Eesti logistikasektori tutvustamiseks oma sihtturgudel.

Pärast kohtumist tutvusid majanduskomisjoni liikmed Muuga sadama arendustöödega ka kohapeal.