Eksport kasvus, kuid firmad tõstku tootlikkust

Eesti Panga täna avaldatud majandusanalüüsi põhjal on Eesti eksport selle aasta nelja kuuga eelmise aasta samast perioodist küll viiendiku parem, kuid firmadel tuleb ikkagi tõsta tootlikkust.

Globaalse majanduse elavnemine jätkus 2010. aasta esimesel poolel. See peegeldus nii majandusaktiivsuse kasvus kui ka prognooside paranemises. Majanduse edasist taastumist ja rahvusvaheliste finantsturgude toimimist võib aga ohustada eelarvepuudujääkide tõttu kasvav valitsuste võlakoormus.

 Eesti eksporti on toetanud taastuv välisnõudlus ja ettevõtete paindlikkus. Kaupade väljavedu on tänavu esimese nelja kuuga kasvanud aastatagusega võrreldes viiendiku võrra. Ettevaates peavad ettevõtted turuosa suurendamiseks tõstma tootlikkust.

 Tööhõive taastamiseks tuleb rakendada tööjõu konkurentsivõimet parandavaid meetmeid. Statistikaameti andmeil kasvas tööpuudus esimeses kvartalis 19,8 protsendini. Kuigi töölesaamise võimalused on juba paremad, jääb tööpuudus veel lähiaastatelgi kõrgeks. Vajadus tootlikkust tõsta esitab teistsuguseid nõudmisi ka tööjõule.

 Kodumaist hinnatõusu tuleb vaos hoida konkurentsi soosimise ning tõhusa konkurentsijärelevalvega. Inflatsioon kiirenes esimesel poolaastal, jõudes mais 3 protsendini mullusega võrreldes. Selle põhjused on välisturgude hinnatõus ja Eesti maksutõusud. Eelarveseisu parandamiseks tehtud maksutõusudest johtuv inflatsioon on aga ajutine. Kui väliskeskkonna hinnatõus taltub, siis aeglustub inflatsioon Eestis aasta teisel poolel.

 Eesti finantssüsteemi toimimist ohustavad riskid on kevade jooksul vähenenud, kuid samal ajal on kasvanud väliskeskkonnast tingitud riskid. Eesti ekspordisektori finantsseis on paranemas ja laenuteenindamise kulud on madalate baasintressimäärade toel jätkuvalt vähenenud. Samas on väliskeskkond muutunud europiirkonna mõnes riigis aset leidnud võlakriisi tõttu viimastel kuudel ebakindlamaks. Kui väliskeskkonna halvenemine jätkub, siis tekib oht, et viimase poole aasta jooksul paranenud hinnangud pankade rahastamisvõimalustele ja krediidiriski realiseerumisele halvenevad taas.

 Pangad teevad sellel aastal võimalike laenukahjumite katteks varasemast märksa vähem provisjone, mis võimaldab sektoril aasta kasumiga lõpetada. Pankade krediidiportfelli kvaliteedi paranemine võtab majanduskasvust ja tööturu olukorrast lähtuvalt aega. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal püsib sel aastal 6 protsendi tasemel ning hakkab alanema järgnevatel aastatel.

 Laenuturu aktiivust on eelkõige mõjutanud tagasihoidlik nõudlus, kuid majanduskasvu taastumiseks vajalikku pankade laenuvalmidust võib pärssida ka kavandatav seadusandluse muudatus. Laenuturu arengu ja finantsstabiilsuse seisukohalt on oluline, et eraisikute võlgade ümberkujundamist käsitlev seadus ei halvendaks majapidamiste maksedistsipliini ega suurendaks võlasuhetega seotud tehingute kulu.

 Eesti Pank alustab pärast Euroopa Liidu rahandusministrite kinnitavat otsust euro kasutuselevõtu kohta Eestis teisel poolaastal kohustusliku reservi nõude järkjärgulist vähendamist. Ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendine kohustusliku reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja 1. novembril 7 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti. Arvestades pangagruppide praegust finantstugevust, ei peaks reservinõude alandamine kaasa tooma muutusi pankade riskihinnangutes ja laenutingimustes. Tõenäoliselt kasutavad pangad vabanevaid reserve oma välisvõlgnevuse vähendamiseks.

 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,51 0.159551
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,67 -0.527912
Hiina jüaan CNY 7,79 -0.638989
Hongkongi dollar HKD 9,18 -0.674908
Horvaatia kuna HRK 7,50 -0.166477
Iisraeli seekel ILS 4,11 -0.609638
India ruupia INR 76,57 -0.640007
Indoneesia ruupia IDR 15916,00 -0.711166
Islandi kroon ISK 124,06 -0.415817
Jaapani jeen JPY 133,60 0.142423
Kanada dollar CAD 1,49 0.362908
LAV rand ZAR 16,13 0.880106
Lõuna-Korea vonn KRW 1330,20 -0.501159
Malaysia ringgit MYR 4,97 -0.647365
Mehhiko peeso MXN 22,38 0.429409
Norra kroon NOK 9,41 0.074677
Poola slott PLN 4,24 0.004722
Rootsi kroon SEK 9,62 -0.133398
Rubla RUB 67,72 -0.225427
Rumeenia leu RON 4,60 0.043492
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.34828
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.829548
Šveitsi frank CHF 1,16 0.091596
Taani kroon DKK 7,44 -0.002283
Tai baht THB 39,09 -0.407643
Tšehhi kroon CZK 25,65 -0.287691
Türgi liir TRY 4,33 0.094813
Ukraina grivna UAH 31,36 -0.589288
Ungari forint HUF 307,84 0.019494
USA dollar USD 1,18 -0.713737
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.314228
Valgevene rubla BRL 3,75 -0.026638
Valgevene rubla BYN 23111,00 -0.520833

Valdkonna töökuulutused

TRANSIIDIKESKUSE AS otsib KOMMERTSDIREKTORIT

Transiidikeskuse AS

20. november 2017