Majanduslangus finaalis

Selle aasta I kvartalis vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,0%. See on juba kolmas kvartal, kus majanduslangus pidurdub järjest enam, teatab Statistikaamet.

Majanduslanguse aeglustumine jätkus kolmandat kvartalit järjest, 2009. aasta III kvartalis oli langus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 15,6% ja IV kvartalis 9,5%.

SKP vähenemise aeglustumisele I kvartalis aitas muuhulgas kaasa 2009. aasta madal võrdlusbaas.
Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP I kvartalis samuti 2,0% (2009. aasta IV kvartalis oli kasv eelmise kvartaliga võrreldes 2,4%).

SKP jooksevhindades oli I kvartalis 50,5 miljardit krooni.

Sisemajanduse nõudlus oli jätkuvalt väike, moodustades SKP-st vaid 94%. Samas nõudluse langus aeglustus -11%-ni. Enim mõju avaldas kapitali kogumahutuse (põhivara investeeringute ja müügi vahe) jätkuvalt järsk langus (23%), mõjutatuna eelkõige ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse.
2008. aasta IV kvartalist alanud ettevõtete varude vähenemine jätkus ka tänavu I kvartalis.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid aastaga 8%. Vähenemine toimus enamikus kulutuste alamjagudes, kuid enim avaldas mõju kulutuste vähenemine transpordile, mis moodustas ligikaudu kolmandiku kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste vähenemise kogusummast. Hinnamõjusid arvestades kasvasid kodumajapidamiste kulutused vaid eluasemele (elektrile ja küttele).

Kaupade eksport kasvas I kvartalis hinnamõjusid arvestades 19%, mõjutatuna nii erakordselt suurest puhastatud nafta- ja põlevkivitoodete väljaveost kui ka eelmise aasta I kvartali madalast võrdlusbaasist. Teenuste eksport vähenes, samas kaupade ja teenuste eksport kokku suurenes 11%. Viimati kasvas eksport 2008. aasta III kvartalis. Vaatamata jätkuvalt nõrgale sisemajanduse nõudlusele, kasvas kaupade import hinnamõjusid arvestades 6%, mõjutatuna peamiselt tekstiili ning paberi ja pabertoodete sisseveo suurenemisest.

Teenuste import vähenes, samas kaupade ja teenuste import kokku suurenes 3%. Viimati kasvas import 2007. aasta IV kvartalis. Eesti kaupade ja teenuste eksport ületab importi alates eelmise aasta I kvartalist, kuid netoekspordi suhe SKP-sse vähenes kolmandat kvartali järjest. I kvartalis oli netoekspordi suhe SKP-sse 2,8%.

I kvartalis kasvas lisandväärtus seitsmel tegevusalal: metsamajandus, mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, finantsvahendus, avalik haldus ja riigikaitse ning haridus. Nimetatud tegevusalade lisandväärtus moodustas 42% kogulisandväärtusest ning nende panus 2%-lisse majanduslangusesse oli 1,2 protsendipunkti.

Tööstussektoris loodud lisandväärtuse vähenemine aeglustus -2%-ni (2009. aasta IV kvartalis oli see -17%), toetudes olulisel määral välisnõudluse kosumisele ning tööstustoodangu ekspordi kasvule. Töötlevas tööstuses loodud lisandväärtus kasvas peamiselt puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, puhastatud naftatoodete, transpordivahendite, elektri- ja optikaseadmete ning kummi- ja plasttoodete tootmises loodud lisandväärtuse suurenemise tõttu. Et sisemajanduse nõudlus oli jätkuvalt nõrk, vähenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.

Samas suurenes toodangu väljavedu. Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse tegevusalal loodud lisandväärtuse kasvu mõjutas nii energiaekspordi suurenemine kui ka tavapärasest madalamast välistemperatuurist tingitud suurem energianõudlus siseturul. Peamiselt kohalikule turule suunatud toodanguga ehituse tegevusalal oli lisandväärtus jätkuvalt tugevas languses. Kui varem oli ehituse lisandväärtuse langus tingitud eelkõige hoonete ehitusmahu vähenemisest siseturul, siis tänavu aasta alguses vähenes raskemate ilmastikuolude tõttu ka rajatiste ehitusmaht.

Finantsvahenduses loodud lisandväärtuse kasvu toetas selle tegevusala ettevõtete teenustasutulude kasv.
Tööstussektor hõlmab mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse tegevusala, moodustades kogumajanduse lisandväärtusest ligikaudu veerandi.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.0316396
Brasiilia reaal BRL 4,42 0.0429981
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,70 0.3280105
Hiina jüaan CNY 7,95 0.1613371
Hongkongi dollar HKD 9,21 0.0184698
Horvaatia kuna HRK 7,39 -0.0189432
Iisraeli seekel ILS 4,26 0.3104787
India ruupia INR 80,59 -0.0012408
Indoneesia ruupia IDR 16968,89 -0.0265121
Islandi kroon ISK 124,42 0
Jaapani jeen JPY 130,19 -0.3291992
Kanada dollar CAD 1,54 0.0129794
LAV rand ZAR 15,80 0.6063269
Lõuna-Korea vonn KRW 1325,36 0.2905745
Malaysia ringgit MYR 4,77 0.090321
Mehhiko peeso MXN 22,37 0.3439925
Norra kroon NOK 9,58 -0.1407643
Poola slott PLN 4,32 -0.099468
Rootsi kroon SEK 10,37 -0.1329339
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0429904
Singapuri dollar SGD 1,60 0.0313028
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0112082
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.0859328
Taani kroon DKK 7,45 -0.0442674
Tai baht THB 39,12 0.2832433
Tšehhi kroon CZK 25,85 -0.0541356
Türgi liir TRY 5,59 -0.5832978
Ukraina grivna UAH 31,01 0.0425919
Ungari forint HUF 325,50 0.1014854
USA dollar USD 1,17 0.0255842
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.0871283
Valgevene rubla BYN 2,33 -0.0085752
Vene rubla RUB 74,12 -0.3306503

Valdkonna töökuulutused