Majanduslangus finaalis

Selle aasta I kvartalis vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,0%. See on juba kolmas kvartal, kus majanduslangus pidurdub järjest enam, teatab Statistikaamet.

Majanduslanguse aeglustumine jätkus kolmandat kvartalit järjest, 2009. aasta III kvartalis oli langus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 15,6% ja IV kvartalis 9,5%.

SKP vähenemise aeglustumisele I kvartalis aitas muuhulgas kaasa 2009. aasta madal võrdlusbaas.
Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP I kvartalis samuti 2,0% (2009. aasta IV kvartalis oli kasv eelmise kvartaliga võrreldes 2,4%).

SKP jooksevhindades oli I kvartalis 50,5 miljardit krooni.

Sisemajanduse nõudlus oli jätkuvalt väike, moodustades SKP-st vaid 94%. Samas nõudluse langus aeglustus -11%-ni. Enim mõju avaldas kapitali kogumahutuse (põhivara investeeringute ja müügi vahe) jätkuvalt järsk langus (23%), mõjutatuna eelkõige ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse.
2008. aasta IV kvartalist alanud ettevõtete varude vähenemine jätkus ka tänavu I kvartalis.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid aastaga 8%. Vähenemine toimus enamikus kulutuste alamjagudes, kuid enim avaldas mõju kulutuste vähenemine transpordile, mis moodustas ligikaudu kolmandiku kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste vähenemise kogusummast. Hinnamõjusid arvestades kasvasid kodumajapidamiste kulutused vaid eluasemele (elektrile ja küttele).

Kaupade eksport kasvas I kvartalis hinnamõjusid arvestades 19%, mõjutatuna nii erakordselt suurest puhastatud nafta- ja põlevkivitoodete väljaveost kui ka eelmise aasta I kvartali madalast võrdlusbaasist. Teenuste eksport vähenes, samas kaupade ja teenuste eksport kokku suurenes 11%. Viimati kasvas eksport 2008. aasta III kvartalis. Vaatamata jätkuvalt nõrgale sisemajanduse nõudlusele, kasvas kaupade import hinnamõjusid arvestades 6%, mõjutatuna peamiselt tekstiili ning paberi ja pabertoodete sisseveo suurenemisest.

Teenuste import vähenes, samas kaupade ja teenuste import kokku suurenes 3%. Viimati kasvas import 2007. aasta IV kvartalis. Eesti kaupade ja teenuste eksport ületab importi alates eelmise aasta I kvartalist, kuid netoekspordi suhe SKP-sse vähenes kolmandat kvartali järjest. I kvartalis oli netoekspordi suhe SKP-sse 2,8%.

I kvartalis kasvas lisandväärtus seitsmel tegevusalal: metsamajandus, mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, finantsvahendus, avalik haldus ja riigikaitse ning haridus. Nimetatud tegevusalade lisandväärtus moodustas 42% kogulisandväärtusest ning nende panus 2%-lisse majanduslangusesse oli 1,2 protsendipunkti.

Tööstussektoris loodud lisandväärtuse vähenemine aeglustus -2%-ni (2009. aasta IV kvartalis oli see -17%), toetudes olulisel määral välisnõudluse kosumisele ning tööstustoodangu ekspordi kasvule. Töötlevas tööstuses loodud lisandväärtus kasvas peamiselt puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, puhastatud naftatoodete, transpordivahendite, elektri- ja optikaseadmete ning kummi- ja plasttoodete tootmises loodud lisandväärtuse suurenemise tõttu. Et sisemajanduse nõudlus oli jätkuvalt nõrk, vähenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.

Samas suurenes toodangu väljavedu. Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse tegevusalal loodud lisandväärtuse kasvu mõjutas nii energiaekspordi suurenemine kui ka tavapärasest madalamast välistemperatuurist tingitud suurem energianõudlus siseturul. Peamiselt kohalikule turule suunatud toodanguga ehituse tegevusalal oli lisandväärtus jätkuvalt tugevas languses. Kui varem oli ehituse lisandväärtuse langus tingitud eelkõige hoonete ehitusmahu vähenemisest siseturul, siis tänavu aasta alguses vähenes raskemate ilmastikuolude tõttu ka rajatiste ehitusmaht.

Finantsvahenduses loodud lisandväärtuse kasvu toetas selle tegevusala ettevõtete teenustasutulude kasv.
Tööstussektor hõlmab mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse tegevusala, moodustades kogumajanduse lisandväärtusest ligikaudu veerandi.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 0.035234
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,95 -0.070497
Hiina jüaan CNY 7,84 -0.066322
Hongkongi dollar HKD 9,24 -0.063813
Horvaatia kuna HRK 7,51 0.006659
Iisraeli seekel ILS 4,13 -0.094348
India ruupia INR 77,01 -0.069944
Indoneesia ruupia IDR 16020,00 -0.062383
Islandi kroon ISK 124,49 -0.069838
Jaapani jeen JPY 133,47 0.044975
Kanada dollar CAD 1,48 -0.05474
LAV rand ZAR 16,00 0.110717
Lõuna-Korea vonn KRW 1337,40 0.037399
Malaysia ringgit MYR 5,00 -0.069931
Mehhiko peeso MXN 22,27 -0.062369
Norra kroon NOK 9,40 -0.044997
Poola slott PLN 4,23 -0.030697
Rootsi kroon SEK 9,63 -0.01526
Rubla RUB 67,83 -0.063355
Rumeenia leu RON 4,60 0.006523
Singapuri dollar SGD 1,61 -0.031096
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.053304
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.034564
Taani kroon DKK 7,44 0.002015
Tai baht THB 39,22 -0.076433
Tšehhi kroon CZK 25,72 0.003887
Türgi liir TRY 4,33 0.062437
Ukraina grivna UAH 31,52 -0.070055
Ungari forint HUF 307,72 -0.019494
USA dollar USD 1,18 -0.072554
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.345058
Valgevene rubla BRL 3,75 -0.069261
Valgevene rubla BYN 23097,00 -0.581095

Valdkonna töökuulutused