Mais ekspordi- ja impordihinnad tõusevad nafta toel veel

Võrreldes märtsiga, kasvasid aprillis kütuse sisseveohinnad ligi kümnendiku, võrreldes aastatagusega ligi poole võrra. See on kannustanud ekspordi- ja impordihindu tõusule, millele on mais oodata jätku, ilmneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarist.

Aprillis oli ekspordihindade aastane kasvutempo peaaegu kaks korda kiirem kui eelneval kuul, ulatudes 5,1%ni. Kuises võrdluses tõusid hinnad keskmiselt 1,2% võrra.

Ekspordihindade kasvu olulist kiirenemist mõjutas enim hindade tõus metallitootmises, mille osas oli ka aastatagune võrdlusbaas väga madal. Impordihindade aastane kasvutempo on kiirenenud märgatavalt aasta algusest peale ja aprillis olid hinnad juba 9,7% kõrgemad kui aasta varem. Eelmise kuuga võrreldes tõusid impordihinnad keskmiselt 2,5%. Impordihindade arengut suunab eelkõige nafta maailmaturuhinna muutus, mille mõju ulatub peale kütuste ka töötleva tööstuse harudesse.

Metallitootmises tõusid aprillis ekspordihinnad rohkem kui kolmandiku võrra, osaliselt oli selle taga aastatagune 25%line hinnalangus. Samas on maailmaturul metallide hinnad taas tõusma hakanud. Nafta maailmaturu hinnatõus mõjutab hindade arengut kummi- ja plastitööstuses, kus ekspordihinnad olid aastases võrdluses 7% kõrgemad. 3–4% piires tõusid aastaga väljaveohinnad toiduaine- ja mööblitööstuses. Teistes tootmisüksustes jäid hinnatõusud väikeseks. Suurim hindade langus oli rõivatootmises (-5%).

Naftassaaduste impordihindade aastane kasvutempo aeglustus aprillis, kuid hinnad olid ikkagi veel poole kõrgemad kui aasta varem, tulenevalt jätkuvalt madalast võrdlusbaasist. Märtsiga võrreldes tõusid kütuste sisseveohinnad 8%. Ligikaudu kümnendiku võrra tõusid aastaga keemiatoodete ja metallide impordihinnad. Puidu sisseveohind on tõusnud ligi viiendiku ulatuses, kuid tema osakaal keskmise hinna kujunemisel ei ole suur.

Mais mõjutab väliskaubanduse hindade arengut jätkuvalt kõrge nafta maailmaturuhind, kuid ka metallide hinnatõus maailmaturul ning nende mõju teistesse tööstusharudesse. Maailmamajanduse edasine kosumine annab Eesti eksportööridele võimaluse tõsta ekspordihindu.

Tootmissisendite kallinemise ning nõudluse taastumise tulemusena on viimastel kuudel tootjahinnad töötlevas tööstuses tõusnud peaaegu kõikjal Euroopas.

Aasta algusega võrreldes on maailmaturul ülespoole liikunud metallide, kütuse ja mitmete toiduainete hinnad, selle mõju on võimendanud euro nõrgenemine.

Ka Eestis on tööstussektori tooted kallinenud. Statistikaameti andmetel kasvasid tootjahinnad töötlevas tööstuses aprillis eelmise kuuga võrreldes 0,9%, aastane hinnatõus ulatus 2,6%ni.

Kuuga tõusid hinnad kõige enam metalltoodete tootmises (2,3%). Aastaga on hinnad kerkinud üle 6%, mis on hinnataseme viinud taas 2009. aasta alguse tasemele. Metallide hinnad on tõusnud oluliselt rohkem, kuid kuna muude tootmissisendite kulud ei ole suurenenud samal määral või on isegi vähenenud, siis ei kandu tooraine hinnatõus üks-üheselt toodangu lõpphinda. Samuti toimus keskmisest kiirem hinnatõus puidutööstuses ja piimatööstuses, kus hinnad kasvasid aastaga 4,9%. Mõlemas sektoris on hindu üles surunud kallinenud tooraine ning paranenud ekspordivõimalused.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate seas on hinnatõusu ootused sel aastal pidevalt kasvanud. Üle kahe aasta oli aprillis taas hinnatõusu prognoosivaid ettevõtteid rohkem kui neid, kes ootasid lähikuudel hindade alanemist. Survet hinnatõusuks täheldati enamikes tööstusharudes, vaid mõnes valdkonnas (näiteks rõivatööstus, masinatööstus, ehitusmaterjalide tootmine) oli ka vastupidiseid näiteid.

 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 -0.180362
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,47 0.062881
Hiina jüaan CNY 7,79 0.26115
Hongkongi dollar HKD 9,19 -0.235621
Horvaatia kuna HRK 7,51 0.026647
Iisraeli seekel ILS 4,13 0.228
India ruupia INR 76,53 0.238788
Indoneesia ruupia IDR 15896,00 -0.069151
Islandi kroon ISK 124,00 -0.315944
Jaapani jeen JPY 132,04 -0.241774
Kanada dollar CAD 1,47 -0.230213
LAV rand ZAR 15,76 0.376354
Lõuna-Korea vonn KRW 1329,70 -0.007519
Malaysia ringgit MYR 4,97 -0.130624
Mehhiko peeso MXN 22,11 -1.51725
Norra kroon NOK 9,35 0.353607
Poola slott PLN 4,23 -0.033057
Rootsi kroon SEK 9,59 0.339394
Rubla RUB 67,47 -0.054809
Rumeenia leu RON 4,58 0.015272
Singapuri dollar SGD 1,60 0.056447
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.23256
Šveitsi frank CHF 1,15 0.061708
Taani kroon DKK 7,45 0.016119
Tai baht THB 38,97 -0.076923
Tšehhi kroon CZK 25,76 -0.124083
Türgi liir TRY 4,31 0.271903
Ukraina grivna UAH 31,24 -0.546695
Ungari forint HUF 308,01 0.087736
USA dollar USD 1,18 -0.25008
Uus-Meremaa dollar NZD 1,64 -0.273539
Valgevene rubla BRL 3,72 -0.665597
Valgevene rubla BYN 23063,00 -0.753076

Valdkonna töökuulutused