Mais ekspordi- ja impordihinnad tõusevad nafta toel veel

Võrreldes märtsiga, kasvasid aprillis kütuse sisseveohinnad ligi kümnendiku, võrreldes aastatagusega ligi poole võrra. See on kannustanud ekspordi- ja impordihindu tõusule, millele on mais oodata jätku, ilmneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarist.

Aprillis oli ekspordihindade aastane kasvutempo peaaegu kaks korda kiirem kui eelneval kuul, ulatudes 5,1%ni. Kuises võrdluses tõusid hinnad keskmiselt 1,2% võrra.

Ekspordihindade kasvu olulist kiirenemist mõjutas enim hindade tõus metallitootmises, mille osas oli ka aastatagune võrdlusbaas väga madal. Impordihindade aastane kasvutempo on kiirenenud märgatavalt aasta algusest peale ja aprillis olid hinnad juba 9,7% kõrgemad kui aasta varem. Eelmise kuuga võrreldes tõusid impordihinnad keskmiselt 2,5%. Impordihindade arengut suunab eelkõige nafta maailmaturuhinna muutus, mille mõju ulatub peale kütuste ka töötleva tööstuse harudesse.

Metallitootmises tõusid aprillis ekspordihinnad rohkem kui kolmandiku võrra, osaliselt oli selle taga aastatagune 25%line hinnalangus. Samas on maailmaturul metallide hinnad taas tõusma hakanud. Nafta maailmaturu hinnatõus mõjutab hindade arengut kummi- ja plastitööstuses, kus ekspordihinnad olid aastases võrdluses 7% kõrgemad. 3–4% piires tõusid aastaga väljaveohinnad toiduaine- ja mööblitööstuses. Teistes tootmisüksustes jäid hinnatõusud väikeseks. Suurim hindade langus oli rõivatootmises (-5%).

Naftassaaduste impordihindade aastane kasvutempo aeglustus aprillis, kuid hinnad olid ikkagi veel poole kõrgemad kui aasta varem, tulenevalt jätkuvalt madalast võrdlusbaasist. Märtsiga võrreldes tõusid kütuste sisseveohinnad 8%. Ligikaudu kümnendiku võrra tõusid aastaga keemiatoodete ja metallide impordihinnad. Puidu sisseveohind on tõusnud ligi viiendiku ulatuses, kuid tema osakaal keskmise hinna kujunemisel ei ole suur.

Mais mõjutab väliskaubanduse hindade arengut jätkuvalt kõrge nafta maailmaturuhind, kuid ka metallide hinnatõus maailmaturul ning nende mõju teistesse tööstusharudesse. Maailmamajanduse edasine kosumine annab Eesti eksportööridele võimaluse tõsta ekspordihindu.

Tootmissisendite kallinemise ning nõudluse taastumise tulemusena on viimastel kuudel tootjahinnad töötlevas tööstuses tõusnud peaaegu kõikjal Euroopas.

Aasta algusega võrreldes on maailmaturul ülespoole liikunud metallide, kütuse ja mitmete toiduainete hinnad, selle mõju on võimendanud euro nõrgenemine.

Ka Eestis on tööstussektori tooted kallinenud. Statistikaameti andmetel kasvasid tootjahinnad töötlevas tööstuses aprillis eelmise kuuga võrreldes 0,9%, aastane hinnatõus ulatus 2,6%ni.

Kuuga tõusid hinnad kõige enam metalltoodete tootmises (2,3%). Aastaga on hinnad kerkinud üle 6%, mis on hinnataseme viinud taas 2009. aasta alguse tasemele. Metallide hinnad on tõusnud oluliselt rohkem, kuid kuna muude tootmissisendite kulud ei ole suurenenud samal määral või on isegi vähenenud, siis ei kandu tooraine hinnatõus üks-üheselt toodangu lõpphinda. Samuti toimus keskmisest kiirem hinnatõus puidutööstuses ja piimatööstuses, kus hinnad kasvasid aastaga 4,9%. Mõlemas sektoris on hindu üles surunud kallinenud tooraine ning paranenud ekspordivõimalused.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate seas on hinnatõusu ootused sel aastal pidevalt kasvanud. Üle kahe aasta oli aprillis taas hinnatõusu prognoosivaid ettevõtteid rohkem kui neid, kes ootasid lähikuudel hindade alanemist. Survet hinnatõusuks täheldati enamikes tööstusharudes, vaid mõnes valdkonnas (näiteks rõivatööstus, masinatööstus, ehitusmaterjalide tootmine) oli ka vastupidiseid näiteid.

 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.2915637
Brasiilia reaal BRL 4,47 -0.0894035
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,26 0.0224907
Hiina jüaan CNY 7,82 0.0588717
Hongkongi dollar HKD 9,14 -0.1442528
Horvaatia kuna HRK 7,38 -0.1096684
Iisraeli seekel ILS 4,23 -0.00945
India ruupia INR 79,88 0.1378947
Indoneesia ruupia IDR 16763,04 0.0889053
Islandi kroon ISK 124,21 0.0080515
Jaapani jeen JPY 131,39 -0.1595745
Kanada dollar CAD 1,53 -0.3316857
LAV rand ZAR 15,45 -0.0814838
Lõuna-Korea vonn KRW 1315,58 0.2117611
Malaysia ringgit MYR 4,72 0.1378199
Mehhiko peeso MXN 22,01 -0.0622077
Norra kroon NOK 9,51 0.0378788
Poola slott PLN 4,31 0.2559926
Rootsi kroon SEK 10,32 0.1523488
Rumeenia leu RON 4,65 0.0667126
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.1382778
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.1350135
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.2573119
Taani kroon DKK 7,45 -0.022809
Tai baht THB 38,75 -0.201385
Tšehhi kroon CZK 25,85 0.007739
Türgi liir TRY 5,59 -0.1660388
Ukraina grivna UAH 30,60 -0.0098016
Ungari forint HUF 323,81 0.0865453
USA dollar USD 1,16 -0.1629642
Uus-Meremaa dollar NZD 1,71 -0.3782588
Valgevene rubla BYN 2,31 0.2603941
Vene rubla RUB 73,32 0.4402818

Valdkonna töökuulutused