Autor: Siim Sultson • 19. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Julgen öelda, et enamike asjadega on püütud tegeleda. Oleme enda poolt püüdnud arendada klastriprogrammi ja rahastame ühistrundusprojekte. Lähiaastatel selgub, kas sellest tuleb tugevam ühistööplatvorm, sõnas minister. Ta soovitas ettevõtjatel seda  võtta kui võimalust ja eksperimenti. "Kui see on Eesti majandusele laiemalt lisaväärtust pakkuv, siis kindlasti on see sõnum riigile, et selliseid ühistegevusi tasub rahastada," rääkis minister.

Teine teema, millel Parts peatus, puudutas laiemalt investeeringuid ja infrastruktuuri. "Riik on lubadusi täitnud, oleme infrastruktuuri investeeringuid suurendanud. Seda tuleb jätkata. Kui me vaatame tulevikku, siis 2010. aastal pole meil vaja arutleda nende projektide lõpule viimise üle. Kesksed teemad on  hoopis nendest majandusliku kasu saamine, samuti investeeringute rakendamine ja tulu," selgitas ta. 

Eesti jõuab selle aasta teisel poolel niikaugele, kus peaks laiemalt vaatama transpordipoliitika visiooni aastani 2020. Praegu käib kõikide nende poliitikate analüüsime Euroopas. "Ütlen ausalt ministrina - ootan rohkem ettevõtlussektori nägemusi ka. Valitsuse poolt on seda üksi üsna keeruline koostada. Ma ei tahaks minna hasarti paljude ideedega, mis meil on praegu laua peal."

Logistikahariduse osas tunnustas minister Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli, et mõlemad on teinud üksjagu magistriprogrammi arendamiseks. "Me tõesti usume, et transpordil ja transiidil on tähtis koht Eesti majanduse arendamisel ja see peakski paremini välja paistma meie haridussüsteemis," teatas Parts.

Konverentsi üks kohustuslik number on Venemaa. Ministri sõnul on üldine suhete kliima peale 2007. aasta konflikti normaliseerumas. "Eesti huvides on alati olnud Venemaaga heanaaberlikud suhted olulised. Seda ringi peame jätkama," kõlas Partsi sõnum.

Selle näitlikustamiseks tõi ta esile mõned konkreetsed asjad, mis transpordi ja transiidi osas on toimunud.

"Oleme taastanud Eesti-Vene transpordikomisjoni töö; kui palju sellest kasu on, see on iseküsimus. Tavaliselt komisjonid on vägagi töövõimelised, aga ühtteist saab arutada. Kuid ega transpordikomisjon ukse taha kaupa ei too, ütlen ettevõtlussektorile," rõhutas minister.

Väga õnnestunuks pidas Parts veebruaris toimund raudteekonverentsi "Partnerlus 1520". See lõi võimaluse paljudeks tulevikuprojektideks just ettevõtte tasandil. Võimaluste suurendamise küsimus on päevakorras Euroopa Liidu ja Venemaa läbirääkimistel 31. mail ja 1. juunil. "Peame endale aru andma, et meie võimalused on suuremad, kui transpordikoridor toimib läbipaistvalt ja poliitilisel sekkumisel."

Euroopa Liidu rahulolematus selles küsimuses annab tulemusi, samuti kasvab ka Eesti huvi." Läbi Venemaa minevad transporditariifid pole mõistlikud. Venemaa raudteele toob see kahjumeid. Loodan, et see laheneb, näiteks VTO-s on see läbirääkimistel," lootis ta tulevikult paremat.

"Minu jaoks on transpordi ja transiidi valdkonnas koostöö olnud huvipakkuv. Aga see vajab vastastikku koostööd , töötame selle nimel, et luua võimalusi ettevõtetele. Mitte midagi magavale kassile hiir suhu ei tule ja turtsuvale logistikule ammugi mitte," lisas Parts arutlevalt.