"Logistikas on meil sisuliselt sama, tegelikult paremgi seis, mis oli Singapuril aastal 1965," kõrvutas ta kahte maad. Kui Singapur eraldus Malaisiast 1965. aastal oli see üks soine ala kalurikülakestega, kuid tänane Eesti on oluliselt paremas seisus. Samas meie praegune rahvaarv 1,3 miljonit on võrreldav Singapuri toonase 2 miljoniga.
"Nüüd on Singapuris tõsine keemiatööstus, seal on peale Antwerpeni ja Houstoni üks kolmest maailma suurimast keemiaklastrist," näitlikustas ta.
"Ka meil ei tuleks peljata siia suurinvestorit tuua, suurtootmist kinnistada. Näiteks Muuga, Sillamäe, Paldiski sadama-aladel on veel piisavalt ruumi. Riik peaks oma seisukohad siin selgelt väljaütlema. Neid alasid tuleks eelisarendada, mitte, et jääme kohalike omavalitsuste hammaste vahele," seletas ta.
"Oma maailmaparandajaliku suhtumisega, kus ollakse kõigele vastu, võime mängida end nurka ja naabrid võtavad kõik võimalused endale," oli Kaljurand kriitiline.
Tema seletusel on Eestil tegelikult olemas väga head võimalused: geograafiline asend, hästiarenenud infrastruktuur, peaaegu jäävabad sügavad sadamad. Tuleb osata ainult neid ära kasutada - vaja on enam julgust ja avatust.
Positiivse poole pealt nimetas Kaljurand MKM-i ja EAS-i poolsed toetusi. Kuid sellegipoolest tuleb end väljapoole esitleda enam. Euroopast kaugemal keegi Eestit tegelikult ei tea.