Autor: Siim Sultson • 10. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti logistikud käisid transiidieeliseid otsimas

Eelmise nädala alguses käis Eesti logistikavaldkonna juhtivate ettevõtete delegatsioon uurimas Põhjamere sadamaid ja kohtumas transpordivolinik Siim Kallasega, teatab Transiidikeskus AS.

Eesti logistikasektori juhtivate ettevõtete delegatsioon külastas 3.-6. maini Põhjamere olulisimaid sadamaid, püüdes leida Eestile võimalikke transiidieeliseid. Visiidi käigus kohtuti ka Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallasega.

 “Uurisime, mida saaks Eesti logistikasektor teha selleks, et tihendada oma sidemeid Euroopa Liiduga ja suurendada oma konkurentsivõimet. Saime veelkord kinnitust oma teadmisele, et stividorifirmadelt nõutavad sadamatasud kõigis Vana-Euroopa sadamates on kordades madalamad, kui Eestis,” ütles Eesti juhtivaid transiidiettevõtteid koondava kontserni Transiidikeskuse AS juhatuse esimees Erik Laidvee.  “Loomulikult suurendab see teenuse omahinda ja vähendab meie artaktiivsust kaubasaatjate, strateegiliste partnerite ja investorite silmis.”

Näiteks on Gent’i sadamal, mida läbis pea sama suur kaubakogus kui läinud aastal Tallinna Sadamat kasum 5 miljonit eurot, samas kui Tallina Sadama kasum oli 26 miljonit eurot.

Ka ei võtnud Lääne –Euroopa sadamad oma operaatoritelt trahvi selle eest, et majanduslangus ei võimaldanud neil vedada lepingus fikseeritud koguses kaupa. “Me ei soovi lühiajalise raha saamise võimalusega tappa stividoride pikaajalist tegevust meie sadamas” ütles kohtumisel Eesti transiidijuhtidega Gent’i Sadama peadirektor Daan Schalck “Stividoride vähenenud kaubamahud pole tingitud nende tegevusetusest, oleks lühinägelik neid majanduskriisi tõttu vähenenud kaubamahtude pärast veel trahvidega koormata.”

Kõrged sadamamaksud ja trahvid vähenenud kaubakäibe eest on juba praegu tekitanud Tallinna Sadamas situatsiooni, kus riigi ressursside eest rajatud infrastruktuurid (Saaremaa Sadam, Muuga tööstuspark jt. ) seisavad kasutamata.

Kohe on kasutamata varade hulka lisandumas 860 miljonit maksma läinud konteinerterminali laiendus, mille kasutuselevõtuks peaks operaator sinna lisaks investeerima umbes sama suure summa, kuid Sadama sama strateegia korral võib ka see investeering lihtsalt sööti jääda.

Kohtumisel Euroopa komisjoni transpordivolinik Siim Kallasega arutleti Euroopa Liidu transpordi prioriteete, Venemaa kehtestatud piiranguid Eesti transiidile ja võimalusi transiidisektorit sellest hoolimata toimiva ja arenevana hoida. “Euroopa Liit oleks valmis toetama innovatiivseid lahendusi transiidisektoris, eriti neid, mis on seotud tehnoloogia ja IT arengutega, ütles Kallas kohtumisel Eesti logistikutega.

“Töötame laevaliinidega, et teha ühisturunduse programm ning konkreetsed tooted, mida müüa nii Hiinas kui Euroopa Liidus,” kinnitas kohtumisel Erik Laidvee. “Aeg, kui müüsime Eestit transiidimaana rõhudes meie heale geograafilisele asukohale, on möödas, hetkel peame rääkima konkretsetest toimivatest kaubateedest, ajast ja hinnast ehk nn rätsepatööna tehtud toodetest” Siim Kallas väljendas lootust, et Eesti transiidisektor suudab leida uusi võimalusi, mis vastaksid nii Eesti riigi pikaajalistele arenguperspektiividele kui Euroopa Liidu transpordisektori arengule tervikuna.

 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077